1961. aastagal luudi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin (asotõt 1941) Võro kodoluulinõ kogo, kohe nakati korjama Võromaaga köüdetüid matõrjaalõ: asjo, dokustaatõ, pääväpilte.
23. märtekuud 1966 luudi toonadsõ kultuuriministri käskkiräga Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi kodoluulinõ tütärasotus Võro Kodoluumuusõum. Olkõ et Võromaa aoluu uurmisõ jaos pei muusõumitüütäjä õigõmbas umaette muusõummi, olõ-õs tuud nõvvukogo võimu nõudmiisi peräst kerge luvva. Umaette muusõumi tegemises olõsi olnu vaia otsust ministride nõvvukogu käest, a tütärasotusõ jaos oll küländ kultuuriministri käskkiräst.
Umaette muusõumi asotamist segäsi viil tuu, et oll olõman 1955. aastagal luud Valga Rajuunõvaihõlinõ Kodoluumuusõum, kink tüüs oll korada ka Võromaa matõrjaalõ. Võro Kodoluumuusõumin nakas tüühü kats tiidüstüütäjät, kiä pääle hariligu muusõumitüü tegemise kõrraldi üten TA Aoluuinstituudiga välläkaibmiisi Tamula veeren Roosisaarõl, Villa külän, Kääpäl, Põlgastõn ja Tabinil.
Pia mahu-us kogo inämb memoriaalmuusõumi hoitustõ. 10. radokuud 1983 tetti pääle aastidepikkuisi ehitüstöid pidoligult vallalõ Võro Kodoluumuusõum. Ehitüst hoitsõ üllen hundamendikands, miä oll´ kandnu Võro ütte suurõmbat ni muutsambat kivihoonõt. Huunõn oll aastil 1832–1866 tüütänü Heinrich Krümmeri poisslatsi eräkuul, midä tunti üle Liivimaa. Koolimaja laotõdi är 1960.–70. aastil. Edimädse vooriga oll Tartu ja Kreutzwaldi huulidsa puulsõ huunõjao kotsilõ jo tett Võro Spordikuul. Võro Kodoluumuusõumi maja oll toona Eestin edimäne õkva muusõumi jaos projekteerit hoonõ (pindala kokko 1100 m²).
Võro Kodoluumuusõumi huunõ vallalõtegemisel 10. radokuud 1983 kõnõlõs muusõumi direktri Aleksander Krull.
Muusõum tetti vallalõ näütüisiga „Võromaa tüüstüs ni põllumajandus“ ja „Eesti rahvarõiva“ (kokkosäädjä Eesti Rahva Muusõum). Edimäne jago alalidsõst näütüsest sai valmis 1984. aastagal, ku tähistedi Võro liina 200 aastaga juubõlit. Alalinõ näütüs (teostegijä kunstikombinaat ARS) Võromaa aoluust tetti vallalõ 7. radokuud 1985. Näütüse sissu om tulnu vahtsõnda, a ARS-i kujondus esi nakkas parhilla jo olõma aoluulidsõn mõttõn kaemisõ väärt.
1992. aastagast pääle tetti huuga korjamisõtüüd tuu jaos, et vahtsõnda 20. aastagasaa kotsilõ käüvät välläpanõgijako. Fondinäütüisiga tetti tutvas Eesti Vabariigi aoluku aastil 1918–1940 ja Võromaa ossa riigi vahtsõl hindäperi saamisõl. Alalisõlõ näütüsele panti mano umaette osa seeni putmalda ainõvaldo kotsilõ nigu Vabahussõda, 1920.–1940. aastidõ Võromaa kultuurielo, II ilmasõda ja Võromaa mõtsamiihi vastapandmisvõitlus.
2017. aastagal vahtsõndõdi muistidsõst aost kooni 18. aastagasaani küündüvät välläpanõgijako (tekste luuja Anti Lillak), är saiva näüdätüs Vaba-Hindäperi Nuuri Kolonni Nr 1 tegemise (tekste luuja Arnold Unt). Et Vana-Võromaa savvusannakombõ kannõdi UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse edüstüsnimistühe, sõs sai välläpanõk tävvendüse, miä tege tutvas noidõ kombidõga ja näütäs ka savvusanna maketti. Perän saiva valmis ka välläpanõgi võro keele saamisluust ni Vana-Võromaa kihlkundõ rahvarõivist. Mõtsamiihi elo kotsilõ käüvät välläpanõkit om tävvendet vahtsidõ seletüisi ni vahtsidõ lövvetüisi asjoga: palkhuunõst lövvet püssäkäküs, Määritsä talo lahengukotusõ tiidüsliidsil välläkaibmiisil lövvet kraam jm (autor Arnold Unt).
Üten projekti „Kunstnigu korjuisin“ edenemisega sai 2018. aastagal kuuntüün kunstnik Marge Monkoga valmis välläpanõk „Prii aig ni aoviidüs Võromaal 1920–1930“. Tävvendüses alalidsõlõ välläpanõkilõ tetäs muusõumisaalin ka aotliidsi välläpanõkiid muusõumikogon löüdüväst.
Esi aigõ seen om muusõum kandnu ka esi nimmi. Võro Kodoluumuusõumist sai 1994. aastagal Võromaa Muusõum. Aastil 2013–2025 kand muusõum Vana-Võromaa Kultuurikua nimme. 8. lehekuust 2025 om tarvitusõl tagasi Võromaa Muusõumi nimi.
1. vahtsõaastakuust 2015 pääle om muusõum osa Võro Instituudi muusõumiosakonnast vai Vana-Võromaa muusõumõst. Osakunna ala käüvä viil Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõum, Mõnistõ Talorahvamuusõum ni Karilatsi Vabaõhumuusõum.
Muuseumimajas tegutseb ka kunstigalerii. Laia temaatikaga vahetuvad näitused toovad galeriisse kunstisõpru üle Eestimaa. Muuseum pakub mitmeid haridusprogramme ja tegevustunde nii lasteaialastele kui ka kooliõpilastele. 2024. a. külastas Vana-Võromaa Kultuurikoda 6880 inimest, eksponeeriti 17 näitust ja väljapanekut. Muuseumi haridusprogrammides osales 2792 õpilast.