Sisekujondus-välläpanõk Kreutzwaldi elomajan
Kirändüsline välläpanõk kõrvalhuunõn
Kreutzwaldi loomingust mõotõt kunst aidan
Ülene seletüs alaliidsi näütüisi kotsilõ
Tähendellen suuri ütsikinemiisi löüd kultuur üles inemist ku säänest kõgõn timä vastaossuisi täüs rikkusõn – nuu tähendelemise küünüse edesi läbi aastagasato päält suurõkujo kuulmisõ, säädvä hindit kõrrast vahtsidõ maitsidõ perrä, ilma kokkovõtva lausõni joudmalda (J. Undusk „Eksistentsiaalne Kreutzwald”, 2004).
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi neläs välläpanõk sai valmis kõrd-kõrrast – 1989 – elomaja sisekujondus; kirändüsline osa 1991/1992 (tekst viil nõudmiisi perrä ka vinne keelen), tõllakuur ja jutusõtarõ 1993, sann, laubõ, tsäimaja (fondiruum).
Kokkosäädjä: Aimi Hollo, Siiri Toomik (1994-2012 muusõumi direktri); kujondaja: Leila Pärtelpoeg (elomaja sisekujondus), Marika Laretei (kirändüsline jago kõrvalmajan ni aidan).
1987./1988. aastagal sai naada sisse säädmä Kreutzwaldi elomaia. Päämine muudatus oll kirändüslidse osa ja sisekujondusõ lahutaminõ ja terve kompleksi tävveline välläarõndaminõ, minkast unistõdi jo muusõumi luumisõ aigo. Kreutzwaldi elomaja inneskidses tegemine käve maja aoluulidsõ õiõndusõ perrä, mille oll kokko pandnu Niina Raid. Kõrvalhuunõst kolõva vällä üürnigu ja alomanõ kõrd ehitedi ümbre välläpanõgiruumis, aida manoehitüs laotõdi är ja tagasi tetti aoluulinõ vällänägemine, üles ehitedi ka 1948. aastagal mahapalanu laut ni tall. Kreutzwaldi umandusõn olnu krundi piirest välläpoolõ jääväle maalõ ehitedi muusõumi käen olõva kuuri asõmõlõ kogoni vahtsõnõ hoonõ, kon om tsäitarõ, fondiruum ni peldigu. Aian lõpõtõdi är tüütäjile pindremaiõ jagaminõ, tüühü võeti aidnik, alostõdi kujondamistöiega.
Tsihis oll säädä Kreutzwaldi kodo sisse nii, nigu tuu võisõ olla timä Võro-aastil 19. aastagasaa kesken. Taa oll tohtri ni võrolasõ kodo 44 aastakka, tan sündü eesti rahvakirändüs, tan oll kesk umma aigo ütsindä saisva luuja paopaik. Kahtluisi ni haihkõlõmist oll kuhaga. Kas tohis siin olla ka mõni tuu ilma aonõ asi, miä olõ-i olnu perrekunna jago? Kas esinäolidsõ välläpanõgi viien huunõn sünnüse külälise jaos kokko nigu üts terve? Väega tähtsäs tugõjas ni ütenmõtlõjas oll muusõuminõvvukogo (Rudolf Põldmäe, Endel Nirk, Heivi Pullerits, Jaan Eilart, Elmut Laane, Ilmar Reiman).
No või üldä, et toonadsõ otsusõ olli põha poolõst õigõ: muusõumil omma mitmõsugumadsõ välläpanõgi, miä lupasõ pakku läbielämiisist rikka ringkäügi kõigilõ küläliisile nii, et om rehkendet näide iäga ja kaemisõ jaos plaanidu aoga. Süvembähe minegi man omma abis tüülehe ja ainõlõ vastava filmi, muinasjutumängo jaos pupi, tüütarõn võimalus meisterdä valmis muusõumimeelüs. Muusõumin saa kõrralda inämb mitmõsugumaidsi tegemiisi ni ettevõtmiisi. Õnnõ kõgõ tuu man piät inemisemuusõum jäämä õks õkvalt tuu inemise muusõumis, kink meelenhoitmisõs tä om mõtõld.
