Muusõumi päähuunõ tõõsõ kõrra pääl om mälehtüstarõ, miä om pühendet kunstnik Vanda Juhansoolõ (1889–1966), Eesti ütele edimädsele naissuust tarbõtaidrulõ.
Vanda oll sündünü Ahja vallan, opp Helsingi kunstikoolin ja tüüt päält tuu Talinan ja Tarton kunsti- ni joonistusoppajan. Vanda Juhansoo suvõ kulluva sagõhõhe reise pääle, kon tä vaimu virgut mitmõsugumaidsi rahvidõ kunst. Tä oll elävä ettekujotusõ ni vallalidsõ meelega taidru, kink töid panti näütüisile nii Eestin ku välämaal.
1931. aastagal soet Vanda Juhansoo Valgõmõtsa suvõmaja ja pand uma elo tuu pääle, et majalõ ni ümbreolõvalõ aialõ kuio anda. Salanõ majakõnõ üten aiaga, kon oll löüdä luudusliidsi kokkosäetüisi, kivve, latõrnit ni kujokõisi, sai niipallo kuulsas, et rahvas naas tuud kutsma Valgõmõtsa nõiamajas.
Päält kunstnigu kuulmisõ läts maja müüki ja osa timä perändüsest joudsõ Karilatsi muusõummi. Vanda Juhansoo mälehtüstarõ pruum edesi anda kibõnakõist taidru umanäolidsõst loomingust ni imelidse aia õhkkunnast.