Võru linnas Kreutzwaldi tänaval võib leida mitmete majade aknaraamidest pilte maja kunagisest hiilgusest ja seal toimetanud inimestest. Siin lehel saab aga enam lugeda nende majade loo ja elanike kohta.
Kreutzwaldi 13 krundil paikneb pikiküljega tänavajoonel puidust 1- korruseline viilkatusega korterelamu. Kõrgel krohvitud tellisvoodriga maakivisoklil rõhtlaudisega palkhoonet katab S-savikividest viilkatus. Pikk tänavafassaad on ühe ukse ja viie aknaga (2akent+uks+3 akent). Kitsa valgmikuga, kvaadertahvlitega tiibuksel on alles vana vaskne sangkäepide. Kolmeosalised puitaknad on lehthingede ja lattrauast nurgikutega. Lõunanurgal, ehisliistudega tahvliteks jaotatud nurgalaua tagant paistavad palgiseotise üleulatuvad otsad. Idanurk on aidale omase konsoolse ülaosaga. Hoovikülje ulualuse täisehitatud osas on lisaks akendele kaks rõhtvoodri ja sepismanustega põõnadel ust, lahtisesse räästalusesse jääb aken ja redeliga pööninguluuk. Seintel on kahte tüüpi laia voodrilauda. (Kultuurimälestuste register)
Plaanid
Kreutzwaldi tn 13 asuva elumaja aidast ümberehitamise projekt on linnapea Eugen Schultzi poolt kinnitatud 23. juunil 1905. aastal. Krunt 83 kuulus 1905. aasta 21. maist kaupmees Johan Lutzuwerile.
Veel Võrumaa Muuseumi kogus:
VK 484: 99 Ar 279:99
VK 484: 100 Ar 279:100
VK 484: 101 Ar 279:101
VK 484: 102 Ar 279:102
VK 484: 103 Ar 279:103
Inimesed
Omaaegse krundi 83 kohta on säilinud linna kinnisvararaamatus sissekanded alates 1887. aasta 30. juunist, krundi omanikuks on märgitud Vana-Nursist pärit Jacob Pettai. Kinnisvara on omanikku vahetanud ka 1893. aastal ning 21. mail 1905. aastal on omanikuks saanud kaupmees Johan Jaani poeg Lutzuwer ja 1935. aasta 21. septembril omakorda August Jaani poeg Lutzuwer.
Raamatus „Võrumaa kadunud vaated“ toob autor Aare Olander hoonekohta välja, et selles ühekordses viilkatusega puumajas töötas tsaariajal Võru telefonikeskjaam (Olander, A. 2017, lk 213).
Kreutzwaldi 13 hoone ees kuni Katariina allee nurgal asuva võõrastemajani välja asus Võru linna vanim taksode seisuplats. Taksode seisuplatsidele hakati 1930. aastatel paigaldama telefone, kuhu sai taksotellija helistada, et auto endale välja kutsuda. Taksojuhid pidid telefoni oma kuludega paigaldama ja maksma ka igakuist abonemenditasu.
Võru linna taksode telefoniga autoseisukoht Kreutzwaldi tänaval maja nr 13 ees 01. 07. 1932. aastal. Paremal Opel numbrimärgiga 0-14 koos esimese ning tollal ainsa Võru naistaksojuhi Adele Karega (endine nimi Heuer), Opel nr 0-18 ja omanik Jaan Alaveer ning Plymouth numbrimärgiga A-41 koos omaniku Elmar Pulleritsuga. Foto Gustav Zopp. Võrumaa Muuseum VKF 642:1, 2
Omaaegne krunt nr 83 oli suur ja sellel oli palju hooneid, samal krundil nurgapealses majas Tartu tn 20 asus näiteks kuni 1929. aastani vendade Rober ja Rudolf Vedel´i kauplus, mis 1929. aastal viidi üle endisesse Kuuse ärisse Tartu tn 12. Kaupluses müüdi mitmesugust koloniaalkaupa. 1930. aastal avati Tartu tn 20 A. Puusepa toiduainete kauplus ning 1933. aastal avas äri laienedes Fr. Masing liha- ja vorstikaupluse osakonna. 1933. a kolis Tartu tn 20 majja ka advokaat J. Joab. Aastatel 1936-1938 asus hoones toiduainete kauplus Weka. 1939. aasta lõpus avas seal oma uksed Raadio-kooperatiivi raadio- ja fototarvete kauplus (Avans, K. 2015, lk 27)
Teksti koostanud Mirja Ots 2021. aastal.
Näitus on osa ettevõtmisest “Võru linna unustatud pärlid”, kus äratasime mälestused vanadest kaunitest Võru linna majadest Võrumaa Muuseumisse kogutud pärandi toel ja tõime linnatänavale vaatamiseks välja vanad fotod ja ehitusplaanid. Loe enam ka teiste majade kohta: