Võru linnas Kreutzwaldi tänaval võib leida mitmete majade aknaraamidest pilte maja kunagisest hiilgusest ja seal toimetanud inimestest. Siin lehel saab aga enam lugeda nende majade loo ja elanike kohta.
Kirjeldus
Kreutzwaldi 33 aadressil ajaloolisel krundil nr 58 paikneb küljega tänavajoonel pikk poolkelpkatuse ja kahepoolse kõrge keskrisaliidiga puidust elumaja. Elamu vanemasse hoonestusjärku kuuluv kagupoolne osa on hiljem loodepoolse väiksema majaga keskrisaliidi abil kokku ehitatud, liitumiskohta markeerib punastest telliste tulemüür. Ümberehitusel klassitsistliku ilme saanud ehitis on kaotanud algupärased avatäited ja fassaadidekoori. Säilinud on vaid osa kivikatust, laia voodrilaudist, mõned akende rõhtfrontoonid, saelõikelist viilulaudist hooviküljel ning sepistatud aknamanuseid. Hooviküljel on kõrge kinnine trepikoda, postidel varikatus ning kolmnurkse katusega lakaluuk, loodepiiril täiendav tulemüür. (Kultuurimälestiste Register)
Inimesed
Omaaegse krundi 58 kohta on säilinud linna kinnisvararaamatus sissekanne 26. aprillist 1862. aastast, kus krundi omanikuks on märgitud Georg Killomann ja 13. maist 1906 on omanikuks saanud tema tütar Adelheid Leontine Killomann.
Peale 1911. aasta ümberehitust omapärase historitsistliku välisilme saanud hoonet tunti Eesti ajal Killomanni majana. Killomanne on Võru linnas rahvasuus peetud ühtedeks rikkamateks ja lugupeetavamateks kinnisvaraomanikeks. Neile on kuulunud mitmed krundid ja uhked majad. Juba 1786. aasta Võru linna nöörimaade registris oleva maa kasutusse saanud 36 linnaelaniku seas on kirjas ka kaupmees Killomann. Kindlaid andmeid selle kohta, et hilisemad kinnisvaraomanikud Killomannid on tema otsesed järeltulijad, meil pole, aga tõenäosus on suur.
Killomannide suguvõsa on suur ja väga laiali hargnenud. Nii leiab kirikuraamatutes suguvõsas järge ajades, et Georg Killomann (10.03.1815-31.05.1884), tema naine Wilhelmine Killomann (ka neiuna Killomann) (17.09.1819-7.04.1893) abiellusid 1857 Võrus, nende tütar Adelheid Leontine Killomann sündis 13.12. 1858. aastal ja tema ristiema oli nende naaber – doktor Kreutzwaldi tütar Adelheid. Adelheid abiellus Friedrich Julius Killomanniga (11.03-1841-23.06.1916), kes oli elukutselt proviisor ja tegutses ka sõjaväearstina Vernõis ja uuris Siberi floorat.
Adelheid Leontine tütar oli Ida Albertine Louise (10.09.1884-31.12.1959), kes abiellus 1923. aasta 19. septembril agronoomi ja ajakirjaniku August Usinaga (09.05.1881-16.09.1945). Mõlemad Usinad on olnud Võrumaaga seotud vanavara ja kirjasõna kogujad ja ainuüksi Võrumaa muuseumi kogusse on Ida Usin annetanud üle 65 eseme.
Killomannide maja on teadaolevalt olnud pigem elumaja. Äri- või poepindu ei tundu selles majas, ajalehtede põhjal otsustades, olevat olnud. Küll on teada, et just Killomanni maja ruume kasutas oma ateljeena üks Võru varastest fotograafidest Otto Eduard Buhgan (1859-1942). 1883. aasta suvel on ta saanud Liivimaa kubermanguvalitsuse loa avada esimene pidevalt tegutsev fotoateljee Võru linnas Vee tn 58 (nüüd Kreutzwaldi tn 33) Georg Killomanni majas. (Vt lähemalt Ruus, A. 2020. Vana-Võromaa päevapiltnikud. Võru Instituut, lk 14)
Fotol Peeter Aplei – Killomanni maja majahoidja Kubijal pritsimeeste peol 1930. aastateL VKF 1509:4
Võru fotoajaloo uurija Ago Ruusi raamatust leiab viite, et 1920. aastatel asus Kreutzwaldi 33 aadressil lühikest aega ka fotograaf Johannes Mikku ateljee. (Ruus, A. 2020. Vana-Võromaa päevapiltnikud. Võru Instituut, lk 166)
Võrumaa Muuseum, VKF 788:4/19 Võrumaa laulupäeva rongkäigus osalised liikumas staadioni poole, rahvas möödub Kreutzwaldi tänaval Killomanni ja Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi majast 9. juulil 1950. a
Võrumaa Muuseum, VKF 1324: 27 1930. aastatel rahvakolonn liikumas Kreutzwaldi tänavat mööda staadioni suunas, esiplaanil 7. jalaväerügemendi orkester Eduard Tamme juhatusel, taga inimesed rongkäigus lippude ja loosungitega, taustal Fr .R. Kreutzwaldi maja (toona oli siin Käsitööliste Selts), kõrval Killomanni maja täies ilus, maja katusel rahvuslipp.
Teksti koostanud Mirja Ots Võrumaa Muuseumi kogude põhjal 2021. aastal.
Näitus on osa ettevõtmisest “Võru linna unustatud pärlid”, kus äratasime mälestused vanadest kaunitest Võru linna majadest Võrumaa Muuseumisse kogutud pärandi toel ja tõime linnatänavale vaatamiseks välja vanad fotod ja ehitusplaanid. Loe enam ka teiste majade kohta: