Kuis sündü ni kasvi Karilatsi Vabaõhumuusõum? 1960. aastidõ keskpaigan oll kõigin toonatsin Eesti maarajoonõn, Põlva vällä arvat, olõman uma kodoluumuusõum. 1966. aastagal Kalju Kermas, üts rajooni juhtvit tüütäjit, käve vällä mõttõ luvva ka Põlva rajoonin muusõum, miä näütäsi tuu kandi aoluku. A tuudaigo olõ-õs muusõumi tegemises paslikku kotust. Uutmalda johus tull säitsmekümnendide aastidõ alostusõn, ku panti kinni Karilatsi algkuul. Nii alostõdi jo 1971. aastaga sügüse koolimaja ümbrelt maa kõrdasäädmist ja sinnä muusõumi pargi luumist. Suurõmb jago tüüd tetti ütiskundlidsõn kõrran. Maa pääle säeti Põlva rajooni makett, pistü panti tuulõveski, putitõdi olõmanolõvit huunit. Ku 1972. aastaga keväjä lätsi Karilatsi algkoolist vällä viimädse lõpõtaja, naati tühäs jäänüt koolihoonõt muusõumi päämajas ümbre säädmä.
Karilatsi Vabaõhumuusõumi (tuu ao nimega Põlva Talorahvamuusõum) ammõtlidsõ asotamisõni jouti külh õnnõ 1978. aastaga 28. detsembril. Tüütäjide kuunsais kinnütedi 1. jaanuarist 1979 ja edimädses direktris määräti Jüri Nopri. Kõrraga alostõdi vanavara korjamisõga ja tuu arvõlõvõtmisõga muusõumin. Edeotsa korati ilma valimalda kõkkõ vanna, miä saia oll. Peränpoolõ sai korjaminõ kolm päämäst tsihti, nigu muusõumiala huunõ noid ette näütsi: kuul, taloelo ni umavalitsus.
1982. aastagal alost muusõumin tüüd Jüri Metsalu, edimält päävarahoitja, aastaga peräst direktri ammõtin. 1984. aastagal võtt päävarahoitja tüü hindä pääle Tiiu Niinemägi. Umbõs järgmädse kümne aastaga sisen tetti päämajan vallalõ alalinõ rahvatiidüsline näütüs ni Vanda Juhansoo mälehtüstarõ. Kähri küläst ostõti riih ja säeti näütämises üles, kõrda tetti vaestõmaja ni suidsusann. Tuudaigo luudi ka muusõumi edimäne küläliisiprogramm – pruutpaarõ vastavõtminõ. Järgmädses tull kavalõ mano koolilatsilõ mõtõld vanaaonõ koolitunn ja ildampa hulga tõisi muusõumitunnõ.
2001. aastagal tull muusõumi etteotsa Reet Roop, kiä jäi taa tüü pääle järgmädses 20 aastagas. Tuuhtõ aigo jäi mitmõ muusõumihuunõ vahtsõndaminõ, maa-ala kõrdasäädmine, Punaku talo võtmine näütüste, kommunikatsiuunõ (toro- ni juhtmõvärke?) luuminõ ja ümbresäädmine. 2004. aastagal tetti koolimajan vallalõ alalinõ näütüs „Perismehest perremehes“, miä jagi teedüst umavalitsuisi aoluust; 2017. aastagal tull tuu asõmõlõ näütüs „Kikas kutsõ koolitarrõ“.
2015. aastaga 1. jaanuaril luudi Võro Instituudi man muusõumiosakund, kohe tuudi kokko neli suurõmbat Vana-Võromaa aoluuliidsi piire sisse jäävät muusõummi: Karilatsi Vabaõhumuusõum, Mõnistõ Talorahvamuusõum, Võromaa Muusõum ni Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõum. Tuust aost pääle täüt Karilatsi Vabaõhumuusõumi juhataja kohussit Võro Instituudi muusõumiosakunna juhataja.
Tävvelidsembä ülekaehusõ Karilatsi muusõumi luust saa Põlva Talorahvamuusõumi vällä antust vihukõsõst „Karilatsi kajastused“ (2009).
Karilatsi Vabaõhumuusõumi pääligu:
1979–1983 Jüri Nopri
1983–1992 Jüri Metsalu
1993–1995 Raimond Kaidro
1995–2001 Enn Esko
2001–2021 Reet Roop
2021–2023 Margit Pensa
2023– Kersti Liloson