1.0Vana-Võrumaa muuseumidhttps://vanavorumaamuuseumid.ee/voHuvitavat muuseumis - Vana-Võrumaa muuseumidrich600338<blockquote class="wp-embedded-content" data-secret="TXZujcFSkI"><a href="https://vanavorumaamuuseumid.ee/vo/karilatsimuuseum/huvitavat-muuseumis/">Huvitavat muuseumis</a></blockquote><iframe sandbox="allow-scripts" security="restricted" src="https://vanavorumaamuuseumid.ee/vo/karilatsimuuseum/huvitavat-muuseumis/embed/#?secret=TXZujcFSkI" width="600" height="338" title="“Huvitavat muuseumis” — Vana-Võrumaa muuseumid" data-secret="TXZujcFSkI" frameborder="0" marginwidth="0" marginheight="0" scrolling="no" class="wp-embedded-content"></iframe><script>
/*! This file is auto-generated */
!function(d,l){"use strict";l.querySelector&&d.addEventListener&&"undefined"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!/[^a-zA-Z0-9]/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret="'+t.secret+'"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret="'+t.secret+'"]'),c=new RegExp("^https?:$","i"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display="none";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute("style"),"height"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):"link"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute("src")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener("message",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener("DOMContentLoaded",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll("iframe.wp-embedded-content"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute("data-secret"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+="#?secret="+t,e.setAttribute("data-secret",t)),e.contentWindow.postMessage({message:"ready",secret:t},"*")},!1)))}(window,document);
//# sourceURL=https://vanavorumaamuuseumid.ee/wp-includes/js/wp-embed.min.js
</script>https://vanavorumaamuuseumid.ee/wp-content/uploads/2026/08/35e81cc4-9d8a-4c43-a7e6-13ec06f5f8e7.jpg20481536Püünised seati üles looma liikumisteele, enamasti koos söödaga. Loom astus raua keskel olevale päästikule, mille rakendumisel sulgusid tugevad metallist poolkaared ümber tema jala. Et loom ei saaks püünisega kaugele liikuda, kinnitati rauad pärimustekstide järgi ketiga puu või raske paku külge. 20. sajandi jooksul hakati selliste püüniste kasutust järk-järgult keelustama, sest need põhjustasid loomadele vigastusi ja pikaajalisi kannatusi. Samuti kujutasid püünised ohtu inimestele ja teistele loomadele. Tänapäeval on selline jahipidamisviis jäänud ajalukku ja pildil olevaid karuraudu võibki näha üksnes muuseumis.