Sel suvel ootavad Karilatsi Vaba\u00f5humuuseumi k\u00fclastajaid p\u00f5nevad lood, ehtsad esemed ja elav kultuurip\u00e4rand. Muuseumi eri hoonetes avatud n\u00e4itused viivad r\u00e4nnakule Vana-V\u00f5romaa argi- ja peokultuuri, k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskuste ning loovuse maailma.<\/p>\n\n\n\n
Rahvamaja uuel ekspositsioonialal on avatud n\u00e4itus \u201eTraditsiooniline puut\u00f6\u00f6 ja taimsed punutised\u201c<\/strong>, kus on v\u00e4lja pandud Meelis Kihulase \u00f5pilaste Thea Kulli ja Harri Lumiste valmistatud k\u00e4sit\u00f6\u00f6esemed. N\u00e4itus tutvustab traditsioonilisi t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ning taimsete materjalide mitmek\u00fclgseid kasutusv\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n Botaanikuna t\u00f6\u00f6tav Thea Kull on s\u00fcvenenud taimsete kiudude ja looduslike materjalide kasutamisse k\u00e4sit\u00f6\u00f6s. Teda paelub k\u00fcsimus, milline puuliik sobib tooli valmistamiseks ja millisest taimest saab k\u00f5ige paindlikuma vitsa. Viimastel aastatel on ta keskendunud taimsetest materjalidest toolip\u00f5hjade valmistamisele ning katsetanud n\u00f6\u00f6ride, korvide ja teiste esemete punumist erinevatest looduses leiduvatest taimedest. N\u00e4itus kutsub vaatama loodust uue pilguga ning avastama traditsiooniliste oskuste loovat potentsiaali.<\/p>\n\n\n\n Harri Lumiste on P\u00f5lvamaalt p\u00e4rit puut\u00f6\u00f6meister ning Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 Liidu traditsioonilise tohut\u00f6\u00f6 mentor. Ta on \u00f5ppinud rahvap\u00e4rast puut\u00f6\u00f6d Meelis Kihulase juhendamisel ning jaganud oma oskusi t\u00f6\u00f6tubades koolides, festivalidel ja p\u00e4randk\u00e4sit\u00f6\u00f6 s\u00fcndmustel nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4sit\u00f6\u00f6aidas on avatud tekstiilin\u00e4itus \u201eKiisa pere k\u00e4sit\u00f6\u00f6d\u201c<\/strong>, mis toob vaatajani T\u00f5du k\u00fcla Kiisa talu peret\u00fctarde osavad n\u00e4put\u00f6\u00f6d. N\u00e4itusel n\u00e4eb heegeldatud kardinaid, tikitud k\u00e4ter\u00e4tte, p\u00f5llesid ja voodipesu, mis valminud kolme k\u00e4sit\u00f6\u00f6huvilise \u00f5e k\u00e4e all. Kiisa talu oli omal ajal j\u00f5ukas ning peresse oli soetatud isegi klaver, mist\u00f5ttu omandasid t\u00fctred ka hea muusikalise hariduse. Pere saatus muutus traagiliselt k\u00fc\u00fcditamise t\u00f5ttu, kuid kodutallu j\u00f5uti tagasi 1958. aastal. Aastak\u00fcmneid vana maja kappides ja sahtlites s\u00e4ilinud k\u00e4sit\u00f6\u00f6esemed j\u00f5udsid muuseumi p\u00e4rast talu omaniku vahetust ning on n\u00fc\u00fcd k\u00fclastajatele vaatamiseks v\u00e4ljas.<\/p>\n\n\n\n Tuulikus on v\u00e4lja pandud P\u00f5lva Kunstikooli \u00f5pilaste loodud taimetr\u00fckis r\u00fc\u00fcd ja kooreraamatud<\/strong>, mis \u00fchendavad loodusmaterjalid ja noorte loovuse.<\/p>\n\n\n\n Koolimajas saavad k\u00fclastajad uudistada uuenenud n\u00e4itust \u201eK\u00fcl\u00e4 laul ja h\u00e4ll lindas\u201c<\/strong>, mis tutvustab Vana-V\u00f5romaa rahva kogunemis- ja meelelahutuspaiku. Kiigeplatsid, laadad ja k\u00f5rtsid olid kohad, kus kohtuti tuttavatega, kuuldi uudiseid, m\u00e4ngiti pilli, \u00f5piti tantse ja s\u00f5lmiti uusi suhteid. Just seal j\u00f5udsid maarahvani linnamood ja uuemad meelelahutusviisid.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4ituse \u00fcheks pilkup\u00fc\u00fcdvamaks eksponaadiks on 19. sajandi l\u00f5pust p\u00e4rinev luksuslik lapsevanker, mis leiti Ahja valla Kosova k\u00fcla talu p\u00f6\u00f6ningult. Saksamaal Dresdenis valmistatud vitstest korvi ja suurte metallratastega vanker p\u00e4rineb t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5rgemasse seltskonda kuulunud saksa perekonnalt.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4lja on pandud ka mitmesuguseid muusikariistu \u2013 l\u00f5\u00f5tsu, keelpille ja kandleid. Erilist t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib 1750. aastast p\u00e4rineva Serga\u00a0 kandle koopia. Algne kuuekeelne setu kannel j\u00f5udis 1900. aastal uurijate k\u00e4tte setu taluperenaiselt, kelle vaarisa oli selle valmistanud oma aias kasvanud m\u00e4nnipuu oksast. Originaalpill asub t\u00e4nap\u00e4eval Helsingis Soome rahvusmuuseumis. Koopia valmis 2000. aastate alguses v\u00e4liseestlaste eestvedamisel Kanadas ja Ameerika \u00dchendriikides ning kingiti P\u00f5lva Vaba\u00f5humuuseumile Oskar Kurvitsa m\u00e4lestuseks.<\/p>\n\n\n\n
\n\n\n\n