![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/krummer-plakat-2-782x1024.jpg\")
<\/figure>Omaaegse Kr\u00fcmmeri koolihoone kirjeldus<\/strong><\/p>\n\n\n\n Katariina allee, Tartu ning Kreutzwaldi t\u00e4navate vahelisel l\u00f5igul ajaloolisel krundil nr 100 praeguse muuseumi ja spordikooli kohal asuv hoone oli V\u00f5ru linna \u00fcks uhkemaid. Osalt oli ehitis \u00fchekorruseline, osalt kahekorruseline, osalt kolmekorruseline ning telliskivim\u00fc\u00fcritis-kandeseintega.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Varaklassitsistlikus stiilis \u00e4rklitega maja, mille fasaadipoolsetes l\u00f5igatud nurkades paiknesid uhked uksed (neid saab imetleda V\u00f5rumaa Muuseumi p\u00fcsin\u00e4itusel). Ka hoone ise oli detailiderohke, nii oli parempoolse ukse ees trepp ja betoonist k\u00f5rgendus ning neljast poolsambast portikus, mis l\u00f5peb katuse servas karniisiga. Portikuse kohal kolmnurkviil. Akende kohal ja all ristk\u00fclikukujulised kaunistusteta reljeefid. Fassaadil 14 pikka kitsast 8 ruuduga akent. Paremal otsaseinas 8 akent ja \u00e4rklikorrus kolmnurkviiluga.<\/p>\n\n\n\n \u00c4rklikorrustel poolkuud meenutavad aknad. Katariina t\u00e4nava poolses osas sammasv\u00e4\u00e4r, Tartu t\u00e4nava \u00e4\u00e4rses nurgas kuuekandiline p\u00fcramiidkatusega tornilaadne juurdeehitus. Kreutzwaldi t\u00e4nava \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4vad ruumid olid ca 4,5 m k\u00f5rged, peegellaed kaunistatud karniiside ja rosettidega. Samasugune esinduslik ruum oli ka Katariina allee \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4val k\u00fcljel, see tiib oli osaliselt kahe, osalt kolmekorruseline. Kolmandal korrusel oli olnud r\u00f5du. Kreutzwaldi t\u00e4nava \u00e4\u00e4rse tiiva hoovipoolsed ruumid olid vahelagedega kaheks jagatud, nii et teisele korrusele tekkisid ca 1,80 m k\u00f5rgused madalad ruumid. <\/p>\n\n\n\n Hoone t\u00e4pne ehitusaeg pole k\u00fcll teada, ent kaudsed andmed viitavad, et 19. sajandi alul v\u00f5is k\u00f5neksolev maja olemas olla.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n \u201eVanimate teadete p\u00f5hjal ehitati linna esimesed majad turuplatsi \u00fcmber ja piki Allee t\u00e4navat, kuhu kaupmehed elama asusid. See t\u00e4nav l\u00f5ppes suure kivihoonega, mille alusepanijaks oli M\u00f5niste m\u00f5isnik von Kosk\u00fcll ja kus ehitusettev\u00f5tja plaani kohaselt pidid oma asukoha leidma v\u00e4ikelinna v\u00f5\u00f5rastemaja, ametiasutused ja koolid. Maja ehitamine vahepeal seiskus ja selle ehitas valmis parun von Stackelberg. Hiljem ostis hoone V\u00f5ru linnasekret\u00e4r ja hilisem b\u00fcrgermeister Carl August von Roth. Viimane avas selles majas t\u00fctarlastekooli. Veel hiljem, 1805. aastal, paiknes selles hoones Wrangeli kasvatusasutus t\u00fctarlastele, kuni 1832. aastal asus nendesse ruumidesse Kr\u00fcmmeri erakool, misj\u00e4rel hoonet veel laiendati, nimelt rajati kolmas v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s tornilaadse eendiga.\u201c<\/em><\/p>V\u00f5ru pastor aastatel 1870-1907 Heinrich Ewald Struck<\/strong> (1838-1917) linna juubelik\u00f5nes Zum Ged\u00e4chtniss der Feier des 100-j\u00e4hrigen Bestehens Werro\u00b4s<\/em> (Dorpat, 1884)<\/cite><\/blockquote><\/figure>\n\n\n\n <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n 1802. a taasavatud Tartu \u00dclikool (Kaiserliche Universit\u00e4t zu Dorpat<\/em>) n\u00f5udis k\u00f5rgemasse \u00f5ppeasutusse astujatelt vajalikku ettevalmistust. Eesti- ja Liivimaal s\u00fcndinud isikute puhul oli kehtestatud n\u00f5ue, et siinsetes provintsides tohib riigiametisse m\u00e4\u00e4rata vaid isikuid, kes on v\u00e4hemalt kaks aastat \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis. G\u00fcmnaasiumite v\u00e4ike arv ja piiratud \u00f5ppimisv\u00f5imalused sundisid laiendama v\u00f5imalusi hariduse saamiseks. \u00dcks selliseid oli Kr\u00fcmmeri erakool-pansionaat.<\/p>\n\n\n\n Heinrich Caspar Kr\u00fcmmer <\/strong>(1796-1873) s\u00fcndis 4. aprillil 1796. aastal Saksamaalt Westfaalist Westhemmerdes. Hariduse omandas hernhuutlikus \u00f5ppeasutuses Ebersdorfis Kasseli l\u00e4hedal, kus \u00f5ppis ka Balti kubermangudest p\u00e4rit noorukeid. 1825. aastal tuli 29. aastane Kr\u00fcmmer Eestisse Tartu \u00dclikooli mineroloogiprofessor Moritz von Engelhardti poegade kodu\u00f5petajaks, korteris oli ta professoriga sugulus- ja s\u00f5prussuhetes oleva Otto von Ungern-Sternbergi juures. Venemaa Rahvahariduse ministeerium oli keeldunud andmast n\u00f5usolekut tema kui v\u00e4lismaalase kinnitamiseks Tartusse asutatava elementaarkooli\u00f5petajate seminari \u00fclevaatajaks-\u00f5petajaks.<\/p>\n\n\n\n 1828. aastal asutas ta L\u00e4\u00e4nemaal Ehmja m\u00f5isas erakooli (m\u00f5is kuulus Ungern-Sternbergidele). Kui Ehmjas puhkes 1830. aasta alguses tulekahju ja koolihoone h\u00e4vis, kolis kool koos \u00f5pilastega ringi eri kohtades. Kr\u00fcmmer otsis oma koolile sobivat kohata ja sai pakkumisi Murastest, P\u00f5ltsamaalt, P\u00e4rnu l\u00e4histelt ja mujalt. Kirjas O. Von Ungern-Sternbergile 3.12.1830 esitab tingimused, millistel juhtudel v\u00f5iks kool p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da: \u201e\u00f5ppeasutus peaks asuma v\u00e4ikeses linnas, seal on odavam \u00fc\u00fcr ja toit ning v\u00e4rske \u00f5hk on tervisele hea. Ka j\u00e4rve l\u00e4hedus ei teeks paha. \u00d5petajad, kes koolis t\u00f6\u00f6tavad, saaksid linna l\u00e4hedal elada. Linnas on paremad v\u00f5imalused leida ka asendus\u00f5petajaid pikemaks ja l\u00fchemaks ajaks.\u201c<\/p>\n<\/div> <\/p>\n\n\n\n 1832. aasta alguses t\u00f5i Kr\u00fcmmer oma kooli \u00fcle V\u00f5rru. Ehmjal \u00f5ppinud 60 \u00f5pilasest ei tulnud kaasa vaid 6. 19. jaanuaril 1832. aastal <\/strong>avas Heinrich Kr\u00fcmmer V\u00f5rus <\/strong>oma Eestimaa kubermangust \u00fcletoodud poeglaste kool\u2013pansionaadi tema s\u00f5nadel: \u201e\u2026 sooviga, et kohamuutus k\u00f5igile meie \u00f5pilastele uueks alguseks saaks, et elava vaimustusega eelseisvate sihtide poole p\u00fc\u00fceldes\u2026\u201c. Kooli m\u00e4rgatavast edenemisist annab tunnistust ka proua Aderkassi l\u00fchike teade \u00fches kirjas 1832. aasta aprillis: \u201eKr\u00fcmmeril pole enam ruumi.\u201c Andmed p\u00e4rinevad H. Seesemann 1979. aastal ilmunud \u201eJahrbuch des baltischen Deutschtums<\/em>\u201c kogumikuartiklist \u201eDie Anf\u00e4nge von Kr\u00fcmmers Knaben- Erziehungsanstalt<\/em>\u201c. Aastatel 1835-1843 Kr\u00fcmmeri koolis \u00f5petanud Heinrich Eisenschmidt iseloomustab oma 1860. aastal ilmunud m\u00e4lestusteraamatus \u201eErinnerungen an der Kr\u00fcmmerschen Anstalt\u2026<\/em>\u201c direktorit nii; \u201cV\u00e4liselt keskmist kasvu, j\u00e4ssakas, tema n\u00e4ojoontes peegeldusid selgelt tema olemuse p\u00f5hiomadused: energia, kindlameelsus, m\u00f5istus ja heatahtlikkus. Sama iseloomulik oli tema k\u00e4ekiri, j\u00f5uline, selge ja meeldiv ka p\u00f5gusates ridades. Kr\u00fcmmeril olid olemas k\u00f5ik \u00fche \u00f5ppeasutuse juhile vajalikud omadused, eelk\u00f5ige v\u00e4simatu tegutsemine, rahulikkus ja etten\u00e4gelikkus.\u201c<\/p>\n\n\n\n Plaan V\u00f5ru kreislinnas kruntidele 100-101 \/varem 21-25, mis kuulusid era\u00f5petaja Heinrich Kr\u00fcmmerile 1840. a.<\/em> 1839. aastast kinnitas Tartu-V\u00f5ru kreisisekret\u00e4r C. Anders era\u00f5petaja Heinrich Kr\u00fcmmeri nimel krundid 100 ja 101 ning koolit\u00f6\u00f6 v\u00f5is kulgeda t\u00e4ies rahus.<\/p>\n\n\n\n Heinrich Kr\u00fcmmer V\u00f5ru I j\u00e4rgu poeglaste pansionaatkool kasvas j\u00e4rk-j\u00e4rjult ja alates 1845. aastast tegutses t\u00e4ieliku g\u00fcmnaasiumikursusega ja andis \u00f5pilastele ettevalmistuse \u00fclikooli astumiseks. <\/strong>Kr\u00fcmmer ise oli kooli direktor ja \u00fclalpidaja 1849. aastani, siis loobus ta ametist juba Ehmjast kaasa tulnud \u00f5petaja Hermann H\u00f6rchelmanni<\/strong> (1804-1865) kasuks. 1862. aastast peale juhatas kooli endine \u00fclem\u00f5petaja Franz Sintenis<\/strong> (1835-1911) kuni 1866. aastani, kui kool l\u00f5plikult oma uksed sulges.<\/p>\n\n\n\n 1830. aastatest kogus V\u00f5ru kui koolilinn kuulsust <\/strong>ja see ulatus \u00fcle Balti kubermangu piiride. Arvudena iseloomustab seda aega t\u00f5ik, et 1859. aastal oli 1485 elanikuga linnas 40 koolmeistrit ja umbes 350 \u00f5pilast. Seega \u00fcle veerandi k\u00f5igist linnaelanikest tegeles \u00f5ppimise ja \u00f5petamisega.<\/p>\n\n\n\n Kr\u00fcmmeri kooli t\u00e4htsust V\u00f5ru linnale on Fr. R. Kreutzwald oma kirjas keeleteadlasele ja etnoloogile Anton Schiefnerile 11.05.1872 kirjeldanud nii: \u201eKui 40 aasta eest Kr\u00fcmmeri asutus V\u00f5rule asus ja linnakese oma senisest olematusest esile t\u00f5stis, hakkas elu k\u00f5igis soontes tuksuma, misl\u00e4bi linnakese asutamisel t\u00e4histega \u00e4ram\u00e4rgitud t\u00e4navad k\u00fcmne aasta v\u00e4ltel ka majad said, kus iga\u00fches oma elanikud sees. Ei v\u00e4ldanud kuigi kaua, kui oli j\u00e4llegi korteripuudus, tuli uuesti ehitada, restaureerida, kaupmeeste ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6listel polnud mitte \u00fcksnes igap\u00e4evane leib mureta k\u00e4es, vaid mitmed said j\u00f5ukaks. See \u00f5itseaeg l\u00f5ppes, kui Kr\u00fcmmer oma asutuse teistesse k\u00e4tesse andis, siis l\u00e4ks k\u00f5ik aasta-aastalt j\u00e4rk-j\u00e4rgult tagurpidi, kuni me paar aastat p\u00e4rast kasvatusasutuse l\u00f5petamist endisele nullpunktile tagasi j\u00f5udsime.\u201c<\/p>\n\n\n\n V\u00f5rumaa Muuseum, VKF 1447:28 Teatrietendus endise Kr\u00fcmmeri koolihoone saalis 20. sajandi alul. Tegemist on ilmselt V\u00f5ru Saksa Seltsi etendusega endise Kr\u00fcmmeri koolimaja saalis, fotol \u00e4ra m\u00e4rgitud \u00f5ed Wally ja Ida Usin. Foto on tehtud enne 1914. aastat, sest Wally Usin suri 21.12.1914 22-aastaselt.<\/em><\/p>\n<\/div> Koolil olid oma internaaditoad \u00f5pilastele, hea raamatukogu, orel ja korralik tulet\u00f5rjeprits. Eelk\u00f5ige oli seal suur saal, k\u00f5rge, avar, valgusk\u00fcllane, mis juba iseenesest andis majale kooli otstarbeks otsustava v\u00e4\u00e4rtuse, varustatud Kr\u00fcmmeri poolt muretsetud oreliga, millist polnud sel ajal mitte igal maakirikulgi. Seal olid k\u00f5rged ja avarad klassiruumid, magamissaalid, igati mugavad ja tervislikele n\u00f5uetele vastavad. Lisaks sellele hulgaliselt v\u00e4ikeseid eraldatud ruume igaks otstarbeks, eelk\u00f5ige vajalikud vallaliste \u00f5petajate korteritena. Ka oli seal avar haigesaal epideemiate, n\u00e4iteks mumpsi ja sarlakite korral, nii eraldatuna maja \u00fches tiiva, kus oli ka eraldi v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. Seal asusid saalid, suured ja v\u00e4ikesed toad, \u00fchendatuna treppide ja trepikestega, meeldivalt l\u00e4bisegi. Sellel reegilip\u00e4ratusel oli aga suur eelis \u2013 ta kustutas igasuguse eelarvamuse koolist kui kasarmust.<\/p>\n\n\n\n \u00d5petajaid oli peale Kr\u00fcmmeri enda 12-14, k\u00f5ik v\u00e4ga hea erialase ettevalmistusega. Kooli v\u00f5eti vastu enamasti 9-12 aasta vanuseid poisse. \u00d5pilasi oli korraga 13-99. Enamik \u00f5pilasi olid aadlike, ametnike, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka kaupmeeste, vaimulike, k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste ja v\u00e4lismaalaste lapsed. Kool oli algul 4, l\u00f5puks 5-klassiline. \u00d5pilasi oli \u00fcle kogu Baltikumi, ka Peterburist ja Sise-Venemaalt.<\/p>\n\n\n\n Kooli eesm\u00e4rk oli s\u00f5nastatud: \u201e\u2026 noorukitele religioosse ja k\u00f5lbelise koolihariduse andmine mitte ainult eesm\u00e4rgiga k\u00f5rgematesse koolidesse edasiminekuks, vaid ettevalmistuse andmine riigikodaniku eluks oma riigis ja \u00fchiskonnas. Kooli p\u00f5hiprintsiibiks on, et siia usaldatud kasvandikud viibivad \u00f5petajate pideva j\u00e4relevalve ja juhtimise all ka v\u00e4ljaspool \u00f5ppet\u00f6\u00f6d.\u201c<\/p>\n\n\n\n Juba eelpool mainitud Seemanni artiklist saame teada, et juba enne kooli V\u00f5rru kolimist avalikus teadaandes \u201eL\u00fchike teade Riisipere era\u00f5ppeasustust\u201c on m\u00e4rgitud kooli vastusv\u00f5tu eeldusena, et \u00f5pilane oskab saksa ja ladina keeles lugeda, kirjutada ette\u00fctlust ja lahendada nelja matemaatika p\u00f5hitehet.<\/p>\n\n\n\n Kr\u00fcmmeri erakoolis \u00f5petati ladina, prantsuse, saksa, vene, inglise ja kreeka keelt, usu\u00f5petus, ajalugu, geograafia, looduslugu, aritmeetika, geomeetria, trigonomeetria, algebra, joonistamine, ilukiri, muusikat ja laulmist.<\/p>\n\n\n\n \u00d5pimine oli paindlikult korraldatud, nii sai suurep\u00e4raste matemaatikateadmistega \u00f5pilane \u00f5ppida matemaatikat 2. klassis ja keelt 4. klassis. Kooli \u00f5ppemaks oli k\u00fcllaltki k\u00f5rge: 350 rubla poolaastas ettemaksuna. Kooliraamatute, r\u00f5ivaste ja pesuparandus ning kirjutusvahendite eest esitati eraldi arve. Ka eratunnid tasustati eraldi: klaverim\u00e4ng 35 rubla, joonistamine 15, kreeka ja inglise keel 10 rubla poolaastas. Arsti tasu \u00f5pilase kohta 15 rubla. Tollase kooliarsti Kreutzwaldi kirjavahetusest selgub, et tema palk Kr\u00fcmmeri kooli arstina oli ligi 200 rubla aastas. Peale kirikup\u00fchade oli lisaks ka suvel 4 n\u00e4dalane alates jaanip\u00e4evast ja talvel 2 n\u00e4dalane vaheaeg j\u00f5ulude ajal.<\/p>\n\n\n\n Viimase, ehk 1. klass \u00f5pilastele \u2013 pedagoogium paiknes hoones eraldi, omaette hoonetiivas ja selle asukatele olid lubatud teatud privileegid \u2013 suitsetada ja iseseisvalt linnas k\u00e4ia ning ka m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral pidutseda. \u00dchelt poolt olid need \u201evabadused\u201c m\u00f5eldud neid ette valmistama tudengieluks, teisalt ergutusvahendina noorematele.<\/p>\n\n\n\n Eisenschmidt kirjeldab oma m\u00e4lestustes koolielu j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n \u201cKuna \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5pilased elasid neljas toas, iga\u00fches 18 \u2013 20 poissi, siis olid need toad ka vastavad klassid. Esimene tuba moodustas teise klassi, ja nii edasi. Iga tuba allus kahe \u00f5petaja j\u00e4relvalvele, \u00fcks neist reaalainete ja teine keelte \u00f5petaja, kes teineteist \u00fcle p\u00e4eva vahetasid ja v\u00e4lja arvatud ainetunnid, terve p\u00e4eva \u00e4rkamisest kuni magamaminekuni toas viibisid. Kuigi j\u00e4relevaatamine oli \u00f5petajale \u00fcsna koormav kohustus, olid sellisel s\u00fcsteemil ka oma eelised, eelk\u00f5ige, et \u00f5petaja tihedalt suheldes \u00f5ppis \u00f5pilasi igak\u00fclgselt tundma ja et \u00f5pilased ja \u00f5petajad l\u00e4bi \u00fchiste r\u00f5\u00f5mude ja murede l\u00e4bi muutusid l\u00e4hedaseks. See leevendas m\u00f5lemale poolele teatud m\u00e4\u00e4ral perekonna puudumist.\u201d<\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Haselblatti 1988. aastal samuti \u201eJahrbuch des baltischen Deutschtums<\/em>\u201c ilmunud kogumikuartiklis \u201eBegegnung mit Werro<\/em>\u201c saame teada \u00f5pilaste motiveeritust ja edasip\u00fc\u00fcdlikuse kohta k\u00e4ivad kirjaread, mis saadab oma isale Kr\u00fcmmeri koolis \u00f5ppiv 14-aastane Moritz 1836. aastal: \u201eLuba mul ladina keele eratunde v\u00f5tta, sest ladina keel hakkab mulle kergesti k\u00fclge. Ma tahan meelsasti veel enam juurde \u00f5ppida, sest kui ma oskan h\u00e4sti geomeetriat, ladina keelt ja ka kreekka keelt, mille \u00f5ppimist ma pole veel alustanud, siis saan ma ka \u00fclikoolis \u00f5ppida ja ma v\u00f5in kellekski saada.\u201c<\/p>\n\n\n\n Oma Kr\u00fcmmeri koolis \u00f5ppinguaastatest on v\u00e4ga huvitavalt kirjutanud oma 1983. aastal m\u00e4lestusteraamatus \u201e\u0412\u043e\u0441\u043f\u043e\u043c\u0438\u043d\u0430\u043d\u0438\u044f\u201c vene luuletaja Afanassi Fet \u2013 \u0160en\u0161in<\/strong> (1820-1892), kes \u00f5ppis siin aastatel 1834-1837.<\/p>\n\n\n\n Luuletaja oli s\u00fcndinud Orlovi kubermangus, Mtsenski kreisis Novoselki m\u00f5isas ja kasvas seal \u00fcles v\u00e4ga karmi m\u00f5isnikust isa ja sakslannast luteri usku emaga. Kooli tahtis isa saata poisi \u00fcsna hilises eas \u2013 15-aastaselt \u2013 esmalt Tartusse, ent k\u00e4rarikas \u00fcli\u00f5pilaslinn j\u00e4ttis isale halva mulje ja mindi soovitatud vaiksesse V\u00f5rru, kus asus tookord baltlaste hulgas v\u00e4ga populaarne oli H. Kr\u00fcmmeri erakool-pansionaat.<\/p>\n\n\n\n Poisile anti t\u00f5stetava kaanega pika laua juurde eraldati alalaine koht, oli lukustatav sahtel ning ta sai direktorilt vajalikud \u00f5pikud, vihikud ja paberi.<\/p>\n\n\n\n Re\u017eiim \u00f5ppeasutuses oli range. \u00d5htul kell 21.30 algas \u00f6\u00f6rahu. Vanema j\u00e4relevaataja m\u00e4rguande peale t\u00f5usti ruumis oma kohtade juurde p\u00fcsti, ristati k\u00e4ed ning langetati pead palvuseks. Seej\u00e4rel iga \u00f5pilane vahetas riided halati ja saapad tuhvlite vastu. N\u00fc\u00fcd jooksis terve klass trepist kolmandale korrusele, l\u00e4bi k\u00fctmata esiku katusealusesse ruumi. Siin paiknesid seintesse ehitatud kokkuk\u00e4ivad koikud. Koos kapi uksega allalastutena moodustasid need magamiskohad midagi lahtri v\u00f5i paremal juhul laeva koi taolist. K\u00f5ik r\u00e4\u00e4kimised, ka sosinal olid asemel valjusti keelatud ja eksijaid karistati karmilt.<\/p>\n\n\n\n Hommikul kell 6.00 liikus korrapidaja\u00f5petaja m\u00f6\u00f6da koridore ja koputas valjult ustele. \u00d5pilastel tuli hommikumantel peale visata ja pesemisruumi minna, kus oli valmis v\u00e4rske vesi puust reservuaaris. Peale seda t\u00f5id eestlastest kooliteenijad kandikul piimakruusid, teisel viilud koduk\u00fcpsetatud p\u00fc\u00fclileiba. Kell 8.00 kellahelin, mille peale tormati suurde saali hommikupalvusele, mis kestis 5 minutit ja seisnes \u00fchise koorina luterlike salmide laulimises Mortimeri meisterliku orelim\u00e4ngu saatel. J\u00e4rgnes 3 tundi kella 11-ni. Hommikus\u00f6\u00f6giks leivaviilud v\u00f5iga. 12.30 kell ja \u00fchissaalis 12 rida laudu, k\u00f5igil l\u00f5unalauas kindlad kohad. Kell 13 olenamata ilmast \u00fchiselt \u00f5petaja saatel jalutama 1h. Pool h ettevalmistust ja tunnid 18.30-20 \u00f5ppet\u00fckkide ettevalmistamine. 20 \u00f5htus\u00f6\u00f6k, 2 rooga. 20.30-21.30 puhkeaeg. 22 \u00f6\u00f6rahu. 2x n\u00e4dalas puhas pesu.<\/p>\n\n\n\n Proua Maydell 26.04.1831 Tartu vennale tolle 9-aastase poja Moritza k\u00fclask\u00e4igust., juures tema enda 13-aastane poeg Guido. Tsitaat. 1836. aastal Moritz isale: \u201eLuba mul ladina keele tunde v\u00f5tta, sest ladina keel hakkab mulle kergesti k\u00fclge. Ma tahan meelsasti veel enam juurde \u00f5ppida, sest kui ma oskan h\u00e4sti geomeetriat, ladina keelt ja ka kreeka keelt, mille \u00f5ppimist ma pole veel alustanud, siis saan ma \u00fclikoolis \u00f5ppida ja v\u00f5in kellekski saada.\u201c<\/p>\n\n\n\n Usu\u00f5petust andis Kr\u00fcmmer ise. Lugu \u2013 \u00fcks \u00f5pilane jooksis \u00e4ra, tema naasedes selgus, et oli kaasa v\u00f5tnud piibli. Kui teised k\u00fcsisid, et miks, siis vastas: Kr\u00fcmmer ju \u00fctles, et! Piibliga saab l\u00e4bi k\u00e4ia kogu maailma! Kr\u00fcmmer ise oli rahulik ja enesekindel mees, kes p\u00fcrgis j\u00e4rjekindlalt ja tulemusrikkalt oma eesm\u00e4rkide poole, isegi vaenulikes oludes. \u201eHaridus, mille Kr\u00fcmmer andis oli enesedistsipliini ja hingelise vabaduse haridus\u201c<\/p>\n\n\n\n \u00d5petaja Heinrich Eisenschmidt kirjeldab oma m\u00e4lestusteraamatus raskusi, mis Kr\u00fcmmeril koolipidamisel ette tulid ja nendib, et: \u201eK\u00f5ige v\u00e4hem muret tekitasid h\u00e4rra Kr\u00fcmmerile tema kasvandikud, kuigi ma ei saa \u00f6elda, et tal nendega \u00fcldse tegemist polnud. Siiski oli tal nende \u00fcle v\u00f5im oma isiksusega, hirmuga tema ees ja tema suhetes nendega. See oli t\u00e4iesti isalik suhtlemine, sest ta oli kasvandike poolt niih\u00e4sti kardetud kui ka armastatud ja paljuski \u00f5igusega imetletud. Ta lobises ja naljatas nendega pikki tunde ja neil oli alati v\u00f5imalus tema juurde minna. Tema tuba asus \u00fcsna hoone keskel ja kui toa uks oli lahti, oli see m\u00e4rgiks, et teda v\u00f5is ja tohtis segada. Peagi oli tuba t\u00e4is poisse, kes pikema jututa toolidel ja diivanil istet v\u00f5tsid ning h\u00e4rra Kr\u00fcmmerit nalju tegema \u00f5hutasid; milles ta poistega suheldes eriti osav oli. Need olid Kr\u00fcmmeri k\u00f5ige \u00f5nnelikumad tunnid, kui ta poistega de omnibus rebus et quibusdam aliis<\/em> (ladina keeles k\u00f5ikidest asjadest ja m\u00f5nest muust) lobises, nende \u00fcle nalja heitis. \/\u2026\/ \u00dcldiselt oli kogu \u00f5ppeasutuses tunda, et selline usalduslikkus, mis Kr\u00fcmmeri ja poiste vahel valitses, tema mainet sugugi ei kahjustanud, sest ta oskas isalikku rangust teatud juhtudel ka karmilt kasutada. Iga\u00fcht haaras hirmuv\u00e4rin, kui teda \u00f5ppetunnist h\u00e4rra Kr\u00fcmmeri juurde kutsuti ja Kr\u00fcmmeri l\u00f5vile sarnanevad m\u00f6irged v\u00f5i nende kisa, kes olid \u00fcletanud isaliku manitsuse v\u00e4\u00e4rilise piiri, laius raviva ja hoiatava hirmuna \u00fcle kogu maja.\u201c<\/p>\n\n\n\n \u201eMuusika\u00f5petaja Genge, kelle energia ja kannatlikkus olid t\u00f5epoolest imesamisv\u00e4\u00e4rsed. Ehk on suurim t\u00f5estus tema innukusest ja p\u00fcsivusest see, et ta ainult \u00f5ppeasutuse j\u00f5ududega esitas Haydni \u201cAastaajad\u201d, asjatundjate hinnangul suurep\u00e4raselt. Muidugi poleks see ilma Mortimeri abita v\u00f5imalik olnud, aga peamine t\u00f6\u00f6 oli siiski tema kanda. Tema teene oli, et suutis proovideks veenda \u00f5pilasi loobuma suurest osast oma vabast ajast. Ma olen veendunud, et selle ettev\u00f5tmise suursugusus ja esitatav teos ise tekitasid \u00f5pilastes r\u00f5\u00f5msa elevuse ning nii olid nad iga-suguseks ohvriks valmis. Teose ettekanne Mortimeri orelisaatega oli \u00fcks \u00f5ppeasutuse elu k\u00f5rgpunkte.\u201c<\/p>\n\n\n\n Oma meenutustes kirjutab Eisenschmidt uhkusega ka oma antud \u201csaksa keele tundidest, sest \u201cjuba seet\u00f5ttu, et tookord, ilma et oleksin teadnud, oli mul klassis kaks hilisemat luuletajat – saksa luuletaja Jegor von Sievers ja vene luuletaja Fet, kellel sel ajal oli teine nimi. Oli see minupoolne Schilleri luuletuste t\u00f5lgendamine, milles me eriti luulelisi v\u00e4ljendeid, k\u00f5nekujundeid ja tegelasi anal\u00fc\u00fcsisime, mis selleks kaasa aitas, et Fet k\u00f5igepealt oma Schilleri t\u00f5lgetega vene keelde tuntuks sai, ei oska ma \u00f6elda. K\u00fcll aga tahan sellest huvitavast isikust veel r\u00e4\u00e4kida, sest ka tema kaas\u00f5pilased meenutavad teda meelsasti. Ta oli klassis ainuke venelane ja esindas oma rahvust saksakeelses keskkonnas nii oma vaimu kui ka energiaga. Teda imetleti tema tehniliste oskuste p\u00e4rast. Ma sain temaga h\u00e4sti l\u00e4bi ning kord uhkustas ta minu ees, et juhul, kui ta peaks t\u00e4iesti vaesuma, suudaks ta endale viie oskusega leiba teenida. Et ta ei kelkinud lihtsalt, seda ta ka t\u00f5estas. Nii parandas ta kellasid, kusjuures ainsateks t\u00f6\u00f6vahenditeks olid \u00fcks \u00f5mblusn\u00f5el ja katkine reissulg. Ja kunagi olevat ta katkise kellavedru siidniidiga \u00e4ra parandanud. K\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem oli aga tema \u00fchis\u00e4ri \u00fche teise tehnikahuvilise \u00f5pilasega. Kolmanda toa ahju taha olid nad ehitanud treipingi, mida Kr\u00fcmmeri eest tuli hoolikalt peita. Peamisteks t\u00f6\u00f6vahenditeks olid \u00fcks katkine uisurihm ja murdunud sulenuga. Sellele vaatamata n\u00e4gin ka mina seal valmis tehtud keskp\u00e4rast malem\u00e4ngu komplekti. Kui see t\u00f5si on, nagu olen kuulnud, juhib teine asjaosaline n\u00fc\u00fcd Peterburis suurt masinatehast, seega on vabandatav, et sellest siin r\u00e4\u00e4gin.\u201d<\/p>\n\n\n\n Kooli\u00f5pilased nautisid ilusat loodust ja korraldasid pikki v\u00e4ljas\u00f5ite ka V\u00f5rust kaugemale. M\u00f5ned Eisenschmidti kirjapandud soovitused k\u00f5lavad ka \u00fcle aegade meelitavalt: \u201eSoovitan k\u00f5ikidele Liivimaa \u00f5petajatele, kes tahavad karastada koolivaheajal oma ihu ja hinge ilusa looduse ja puhta \u00f5huga, matkata V\u00f5rust \u00fcle R\u00f5uge Appekalni. Te ei pea pettuma.\u201c<\/p>\n\n\n\n Kr\u00fcmmeri koolis on \u00f5ppinud hilisemas elus Eestis ja kaugemal tuntud inimesed skulptor Alexander Friedrich von Bock, koolimees Hugo Treffner, insener Hermann Samson von Himmelstirn, meditsiinidoktor Georg von Oettingen, ajalooprofessor Richard Hausmann, juba eelpoolnimetatud luuletajad Jegor von Sievers ja Afanassi Fet \u2013 \u0160en\u0161in jt<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast koolijuhataja ameti mahapanekut 1849. aastal oli Heinrich Kr\u00fcmmer alles 53-aastane t\u00e4isj\u00f5us mees, kellel oli kodus kasvamas 4- ja 5-aastased lapsed: poeg Rudolf Alexander Giesbert Kr\u00fcmmer (1844-1910) ja t\u00fctar Sophie Meta Kr\u00fcmmer (1845-?). Mis annaks Kr\u00fcmmeri kasvatusmeetoditele ja eluhoiakutele veel parema hinnangu kui teadmine, et Kr\u00fcmmeril \u00f5nnestus omaenda lastest ja lapselastest v\u00e4ga h\u00e4sti elus hakkamasaavad ja v\u00e4\u00e4rikad inimesed kasvatada. Pojast sai Tartu \u00dclikoolis cand jur kraadi saanud jurist ja riigiametnik, korporatsiooni \u201eEstonia\u201c liige. Pojalastest Heinrich Kr\u00fcmmerist (1877-?) insener mehhaanik, Boris Alexander Emil Kr\u00fcmmerist (1884-1941) arhitekt, tarbekunstnik ja akvarellist, kelle visandite p\u00f5hjal kujundati 1924. aastal esimesed Eesti Vabariigi metallm\u00fcndid. Kr\u00fcmmer ise elas peale kooli juhatamise l\u00f5petamist veel 23 aastat V\u00f5rus edasi ja omas linnas mitmeid linnas\u00fcdame krunte Tartu ja Vee t\u00e4naval.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5rumaa Muuseum, VK 3791 Ar1287:126<\/a> Kaart V\u00f5ru kreisilinnas era\u00f5petaja H. Kr\u00fcmmerile kuuluv krunt 104 \/varem XIV b\/ 1839<\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n V\u00f5ru linna majanduselu peale koolide kinnipanekut soikus k\u00fcmnekonnaks aastaks. 1867. aastal oli V\u00f5ru linnaelanikke 2054, 1870. aastaks oli koole j\u00e4rel 4 ja \u00f5pilasi neis 142. V\u00f5ru l\u00e4biv raudteel\u00f5ik valmis 1889. aastaks, mis taas linna elustas. <\/p>\n\n\n\n Peale seda, kui kool oma t\u00f6\u00f6 l\u00f5petas l\u00e4ksid krundid 100 ja 101 tagasi linnale ja 1880. aastal kinnitas selle ka linnareviisor G. Herman. 1882. aastal l\u00e4ksid krundid Sigismund Lieveni ja David Margki k\u00e4tte. <\/p>\n\n\n\n 1882. aastal ostis krundid 18000 rubla eest Julius Alexander Martini, kes aga 1. veebruaril 1893 suri ja nii l\u00e4ksid need 1894. aastast tema lese C\u00e4cilie (s\u00fcnd Nieverth) valdusesse, kellest 1894. aastal uuesti abielludes sai Lauryle C\u00e4cili Laury ajal asusid siin mitmed kauplused ja asutused. 19. sajandi l\u00f5pul ehitati hoone \u00fcmber, \u00fcks nurk sai torni ja teine sammastega sissep\u00e4\u00e4su. Majas asus 1865. aastal asutatud Werroscher Geselligkeits-Verein ehk V\u00f5ru Seltskondlik \u00dching. Siin on olnud ka politseivalitsus, kultuuriosakond, korterid. <\/p>\n\n\n\n L\u00fchikest aega ka laulu- ja m\u00e4nguselts Kannel ja s\u00f5durite laatsaret, 7. jalav\u00e4er\u00fcgemendi staap ja 20. sajandi algusaastatel tegutses hoones raamatu- ja noodi\u00e4ri. Hoone teises tiivas oli hotell Rossija ja ohvitseride kasiino. Selles tiivas oli ka maaler Himma t\u00f6\u00f6toas kaalumeister E. M\u00fclder, kes kaalusid korda seadis.<\/p>\n\n\n\n 3. veebruaril 1919. aastal moodustati V\u00f5ru maakonnavalitus eesotsas Jaan Udrasega, kes oli ametis 1921. aastani. Maavalitus t\u00f6\u00f6tas Riia t\u00e4naval endises Kr\u00fcmmeri koolimajas.<\/p>\n\n\n\n < V\u00f5\u00f5rastemaja Rossija<\/p>\n\n\n\n Ajalehekuulutuste p\u00f5hjal otsustades oli hotellis Rossija Hoone v\u00e4ljan\u00e4gemine p\u00fcsis, hoolimata II maailmas\u00f5jas saadud purustustele Tartu tn poolses osas, 1960. aastateni, ainult alleepoolne sammastega <\/p>\n\n\n\n N\u00e4itus on osa ettev\u00f5tmisest \u201cV\u00f5ru linna unustatud p\u00e4rlid\u201d, kus \u00e4ratasime m\u00e4lestused vanadest kaunitest V\u00f5ru linna majadest V\u00f5rumaa Muuseumisse kogutud p\u00e4randi toel ja t\u00f5ime linnat\u00e4navale vaatamiseks v\u00e4lja vanad fotod ja ehitusplaanid. Loe enam ka teiste majade kohta:<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/krummeri-plaan-1-1024x821.jpg\")
<\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/krummeri-uks-664x1024.jpg\")
<\/figure>Kr\u00fcmmer ja tema kool V\u00f5rus 1832-1866<\/h2>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/krummer-isiklikult.jpg\")
<\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/krummer-veel-plaan-1-1024x974.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/krum-vel-1-1024x973.jpg\")
<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/VK_980Aj266_1-1024x710.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/image.jpg\")
<\/figure><\/div>\n\n\n\nKoolielu korraldus<\/h2>\n\n\n\n
\n
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/VK_2987_203K63_203_1_pisipilt.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/VK3791Ar1287_126_pisipilt.jpg\")
<\/figure>Hoone edaspidine saatus<\/h2>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/image-1.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/AMN5644_45_pisipilt.jpg\")
<\/a>![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/VKF912_pisipilt-1.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/VKF956_1F-n_1_pisipilt-1024x672.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/VKF749_1F_1_pisipilt-1024x635.jpg\")
<\/figure>![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/image-4.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
tihe k\u00fclaline ka hiromant, kes seal oma kundesid vastu
v\u00f5ttis. <\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Krummer_1270x970mm_03-782x1024.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
sissep\u00e4\u00e4s lammutati vahepeal. Veel 1965. aastal kaaluti hoone renoveerimist ja \u00fcleandmist koduloomuuseumile. 1966. aastal algas hoone lammutamine,
Tartu tn poolses tiivas avas 1974. aastal uksed V\u00f5ru Laste- ja Noorte Spordikool. Alleepoole tiiva lammutamine algas 1976. aastal, selle asemele
kerkis uus hoone V\u00f5ru koduloomuuseumile, avamispidu peeti 10. veebruaril 1983. aastal.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/vanavorumaamuuseumid.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Krummer_1270x970mm_04uus-782x1024.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
Praegu v\u00f5tab majas k\u00fclastajaid vastu V\u00f5rumaa Muuseum koos kunstigaleriiga.<\/p>\n\n\n\n
Teksti koostas V\u00f5rumaa muuseumi kogude p\u00f5hjal Mirja Ots.
Kr\u00fcmmeri, C\u00e4cilie Laury jt perekonnalugusid aitas kirikuraamatutes otsida ja Genis andmeid korrastada Eike Koemets. Eisenschmidti m\u00e4lestusi on kasutatud Ene Kuuse ja Fet \u0160en\u0161in m\u00e4lestusi Elfriede Virum\u00e4e t\u00f5lkes.
Palakatite kujundus Karin Tohvri<\/em><\/p>\n\n\n\n