Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõum - kõgõ vanõmb eesti kiränigumuusõum ao varokaehtusõn.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elomaja, kon om parhilla muusõum, ehitedi 1793. a, ütesä aastakka
päält Võro liina asotamisõ, ja om tuuga üts edimäidsi liina huunit.
Fr. R. Kreutzwald elli Võrol 44 aastakka (1833-1877). 1877. a möi tä maja maha ja kolõ Tartohe.
1923. a lõiva Johannes Käis, Jakob Teder ni tõõsõ edengimiilse Võro liina inemise Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälehtüse Alalõhoitmisõ Seldsi. Tsihis säeti Kreutzwaldi maja ostminõ muusõumis ni mälehtüssamba pistüpandminõ Tamula viirde. Raha soetamisõs kõrraldõdi korjuisi, pidoõdagit, näütüisi ni loengit. 1926. aastagal tettigi vallalõ Kreutzwaldi mälehtüssammas (kujorakoi Amandus Adamson). Teno Jakob Tedre tegüsüsele ostõti Kreutzwaldi peräntulõjidõ käest müüblit, raamatit jm. Kreutzwald esi kuulut ette, et timä muusõum sünnüs timä saandas sünnüpääväs, miä om 1903. aastagal. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi sünnütunnistus kand sõski illatsõmpa kuupäivä – 10. radokuud 1941.
I välläpanõgi säi kokko kirändüstiidläse Rudolf Põldmäe ni Aino Undla.
1941. aastaga 1. vahtsõaastakuud võeti maja saina päält maha söögikotusõ silt ja pia alostõdi põhalikkõ tagasitegemistöid, et vahtsõst kõrda saia terve maja (ruumõ jaotus) ja krunt nii, nigu taa oll Lauluesä Võro-päivil. Hoovipäälsehe majja loodõti tulõvalaol luvva Võro liinamuusõum. Muusõumi direktris oll määrät kuulõ inspektri Jaan Reinet, a kõiki tegemiisi kõrrald õks Jakob Teder. Õkva noidõ inemiisi õigõhe säedü nukakivi omma avitanu muusõumil läbi käändlikaidsi aigõ jäiä Kreutzwaldi sõnoma kandjas.
II välläpanõgi säi kokko Aleksander Krull, Õitse Vijard ja Valdeko Leeto; kujondaja oll Kalju Puust. 1951. aastagal nakas muusõummi juhtma Aleksander Krull. Aig nõud vahtsõt välläpanõkit: tulõman oll Kreutzwaldi 150. sünnüaastagapäiv. Kreutzwaldist tohtsõ ja pidi kõnõlõma.
III välläpanõgi säi kokko Aleksander Krull (muusõumi direktri 1951-1994) ja Salme Lubi; kujondaja oll Vello-Ergav Asi.
1961 oll „Kalõvipuja“ juubõliaastak, müüdä sai 100 aastakka edimädsest trüküst (1857–1861). Tuu oll kõigildõ ausa põhjus muusõummi vahtsõnda. Ka aig and välläpanõgi luujilõ vabamba käe. Tsihis oll Kreutzwaldiga köüdet lätteainõ anda edesi hään kujondusõn, tarvitõn õnnõ kõgõ parõmbit saia olõvit matõrjaalõ. Kujondajalõ Vello-Ergav Asile ku inneskidsele Võro inemisele oll tüü kah meeleperi. Kuuntüün jouti sisu ni vormi kokkokõlani. Tuu välläpanõk löüd lajalist tähelepandmist ja pidi aastit ao purõmisõlõ vasta.
IV välläpanõk sai valmis kõrd-kõrrast: 1989. aastagal elomaja sisekujondus; 1991/1992. aastagal kirändüseosa, kon tekst oll nõumiisi perrä viil ka vinne keelen, tõllakuur ni jutusõtarõ 1993, ildampa tulli mano sann, aid, laubõ, tsäimaja. Kokkosäädjä olli Aimi Hollo ja Siiri Toomik. Leila Pärtelpoeg tekk elomaja sisekujondusõ ja Marika Laretei kirändüseosa kõrvalmajan ni aidan.
1. vahtsõaastakuud 2015 pääle käü Kreutzwaldi memoriaalmuusõum Võro Instituudi muusõumiosakunna ala.
Kae ka mi diginäütüisi:
MUUSÕUM MUUTUVAN AON I osa
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõum Võron Kreutzwaldi huulitsan
MUUSÕUM MUUTUVAN AON II osa
Kreutzwaldi muusõumi huuv läbi ao
MUUSÕUM MUUTUVAN AON III osa
Kreutzwaldi muusõumi aid, laubõ, tsäimaja
MUUSÕUM MUUTUVAN AON IV osa
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi sisemädse kaehusõ (Kreutzwaldi elomaja)
Kreutzwaldi muusõumi välläpanõgi I (valmis 1941); II (valmis 1953); III (valmis 1961) ;
IV (valmis 1989)
MUUSÕUM MUUTUVAN AON V osa
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi kirändüsline välläpanõk, ait, suvõait-
tõllakuur, sann, tsäimaja
