Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum – vanim eesti kirjanikumuuseum ajapeeglis.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. a, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi.
Fr. R. Kreutzwald elas Võrus 44 aastat (1833-1877). 1877. a müüs ta maja ja kolis Tartusse.
1923. a asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Raha hankimiseks korraldati korjandusi, piduõhtuid, näitusi ja loenguid. 1926. aastal avatigi Kreutzwaldi mälestussammas (skulptor Amandus Adamson). Tänu Jakob Tedre aktiivsele tegevusele osteti Kreutzwaldi järeltulijatelt mööblit, raamatuid jm. Kreutzwald ise ennustas, et +waldi muuseum sünnib tema sajandaks sünnipäevaks, mis on 1903. aastal. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi sünnitunnistus kannab siiski hilisemat kuupäeva – 10. veebruar 1941.
I ekspositsiooni koostasid kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla.
1941. aasta 1. jaanuaril võeti maja seinalt maha einelauasilt ja peagi alustati põhjalikke restaureerimistöid, et taastada kogu maja (ruumide jaotus) ja krunt nii, nagu see oli Lauluisa Võru-päevil. Õuepealsesse majja loodeti tulevikus luua Võru linnamuuseum. Muuseumi direktoriks oli määratud koolide inspektor Jaan Reinet, aga kogu tegevust korraldas ikkagi Jakob Teder. Just nende inimeste õigesti asetatud nurgakivid on aidanud muuseumil läbi heitlike aegade Kreutzwaldi sõnumi kandjaks jääda.
II ekspositsiooni koostasid Aleksander Krull, Õitse Vijard ja Valdeko Leeto; kujundaja oli Kalju Puust. 1951. aastal asus muuseumi juhtima Aleksander Krull. Aeg nõudis uut ekspositsiooni: saabumas oli Kreutzwaldi 150. sünniaastapäev. Kreutzwaldist võis ja pidi rääkima.
III ekspositsiooni koostasid Aleksander Krull (muuseumi direktor 1951-1994) ja Salme Lubi; kujundaja oli Vello-Ergav Asi.
1961 oli „Kalevipoja“ juubeliaasta, möödus 100 aastat esmatrükist (1857–1861). See oli igati väärikas põhjus muuseumi uuendada. Aegki andis väljapaneku koostajatele vabamad käed. Eesmärgiks oli esitada Kreutzwaldiga seonduv aines heas kujunduses, kasutades vaid kõige paremaid saada olevaid materjale. Ka kujundajale Vello-Ergav Asile kui endisele võrulasele oli töö südamelähedane. Koostöös saavutati sisu ja vormi harmoonia. See väljapanek äratas laialdast tähelepanu ja pidas aastaid ajahambale vastu.
IV ekspositsioon valmis järk-järgult: 1989. aastal elumaja interjöör; 1991/1992. aastal kirjanduslik osa, kus tekst oli nõuetekohaselt veel ka vene keeles, tõllakuur ja muinasjututuba 1993, hiljem lisandusid saun, aed, lehtla, teemaja. Koostajad olid Aimi Hollo ja Siiri Toomik. Leila Pärtelpoeg kujundas elumaja interjööri ning Marika Laretei kirjandusliku osa kõrvalmajas ja aidas.
1. jaanuarist 2015 kuulub Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võru Instituudi muuseumiosakonda.
Vaata ka meie diginäitusi:
MUUSEUM MUUTUVAS AJAS I osa
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võrus Kreutzwaldi tänaval
MUUSEUM MUUTUVAS AJAS II osa
Kreutzwaldi muuseumi õu läbi aegade
MUUSEUM MUUTUVAS AJAS III osa
Kreutzwaldi muuseumi aed, lehtla, teemaja
MUUSEUM MUUTUVAS AJAS IV osa
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi sisevaated (Kreutzwaldi elumaja)
Kreutzwaldi muuseumi ekspositsioonid I (valmis 1941); II (valmis 1953); III (valmis 1961) ; IV (valmis 1989)
MUUSEUM MUUTUVAS AJAS V osa
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kirjanduslik ekspositsioon, ait, suveait-tõllakuur, saun, teemaja
