Kes mäletab Krümmeri koolimaja? Aga kas Tondiloss tuleb meelde?
Jutt on Võru arhitektuuripärlist, uhkest häärberist omaaegses Riia tänavas. Selles nüüdseks ajahõlma vajunud hoones tegutses kahel eelmisel sajandil hulk asutusi. Võib-olla on keegi kuulnud ohvitseride kasiinost ja hotellist Rossija? Ehk mäletatakse veel aega, mil Vene vägi Võrust läbi marssis, Eestis kanda kinnitas ja üle meie vaba riigi tondipimeduse laotas.
Paljud võiksid veel jutustada Tondilossi viimastest päevadest. Neile meenuvad lammutatud hoone asemele kerkinud Võru Laste ja Noorte Spordikool ning Võru Koduloomuuseum.
Kahe sajandi jooksul on nii riigikorra survel kui ka kohalike autoriteetide tahtel muudetud Võru tänavate ja asutuste nimetusi. Krümmeri maja asukohale on ehitatud karphoone. Selle üks tiib valmis 1972. aastal ja seal alustas tegevust Võru Laste ja Noorte Spordikool, mille ühe otsaseina kõrvale jäi esialgu „ilutsema“ pool vanast häärberist. Tolle otsapoole viimased päevad saabusid alles 1976. aastal. 1977. aastal alustati seal koduloomuuseumi müüride ladumist.
1966. aastal asutatud muuseumi varad leidsid uues hoones pesapaiga 1983. aasta 10. veebruariks, mil muuseumimaja pidulikult avati. Sama muuseum oli aastatel 1994–2012 tuntud Võrumaa Muuseumina; 2013–2025 oli tal nimeks Vana-Võromaa Kultuurikoda; aastal 2026 on nimetati taas Võrumaa Muuseumiks.
Just Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) esitleme 16. mail algusega kell 19 uut raamatut „Valgusest ja tondipimedusest“.
On muuseumiöö, milles „hääled“ pajatavad möödunud aegadest. Kuidas? Miks? Kes? Milleks? Kõigile küsimustele ei vasta enam ükski hääl ega trükis. Raamatuga „Valgusest ja tondipimedusest“ toome ilmavalguse kätte lood Krümmeri koolist ja ohvitseride kasiinost ning muidugi Võru jaoks olulistest inimestest. Mõeldes muuseumiöö seekordsele tunnuslausele – „Öös on hääli“ –, loodame kõlama panna Krümmeri kooli teenija Märt Mohni laulusõnad „Meie elu on siin ilmas nagu linnul oksa pääl“. Nii on elu veerenud neilgi, kes möödunud sajandil lapseeas keelule vaatamata Tondilossis ringi kondasid ja nüüd sellest täiskasvanuna avalikult rääkida julgevad. Hea meelega kuulame esitlusel mälestusi kadunud lossist.
Millest raamat „Valgusest ja tondipimedusest“ jutustab?
Mirja Ots kirjutab, kuidas XIX sajandil sai tänu Heinrich Krümmerile ühest Võru linna arhitektuuripärlist Liivimaa tähtis hariduskeskus. Kuidas seal õpetust jagati, sellele annavad vastuse Krümmeri kooli õpetaja Heinrich Eisenschmidti ja õpilase Afanassi Feti mälestused. Lauri Õunapuu uurimistöö põhjal saame teada kooliteenija Märt Mohnist, laulu „Meie elu“ algsõnade autorist. Leitnant Arvo Johari käsikirjast valitud katkendid loovad pildi sündmustest ohvitseride kasiinos enne Nõukogude okupatsiooni.
Raamatu koostaja on Silvi Jansons, keeletoimetaja Kaile Kabun, kujundaja Peeter Paasmäe. Raamatu ilmumist on toetanud Võru linn, Võrumaa Muuseum ja MTÜ Papa Kreutzwaldi Õueteater.
