7. augustil avame Võrumaa Muuseumi kunstigaleriis kaks ajaloonäitust kunagisest elust Võru linnas – “Sajanditagune Võru läbi Judeikinite pere loo” ning “Võru neljas vaates”, mis avab linna ajalugu läbi kunstimeelega isikute loo.
Näitus „Sajanditagune Võru läbi Judeikinite pere loo“
Tänapäeval elab Võru linnas neli juuti. On aga olnud aegu, mil siin elas üle kahesaja, isegi üle kolmesaja selle rahvusvähemuse esindaja, moodustades ligi üheksa protsenti linna elanikkonnast. Kohalikele juutidele kuulusid Võrus mitmed majad, ärid, poed ja tööstusettevõtted. Tuntumate seas võib nimetada näiteks Meier Goldbergi nahatööstust, Govsei Šeri riideäri ja Ludvig Kaani talurahvakauplust.
Sajanditaguses Võrus peeti linna tuntuimaks ja jõukaimaks juudi perekonnaks siiski Judeikinite peret – eelkõige nende ettevõtlikkuse ja ühiskondliku aktiivsuse pärast. Ka täna teab ja mäletab osa võrulasi seda perekonnanime. Muude ettevõtmiste kõrval kuulus Judeikinitele lauatööstus Tamula järve ääres ning linna suurim riide- ja puduäri turuplatsi kõrval.
Näitusel heidame pilgu juudi soost ärimeestele kuulunud ettevõtetele ning vaatame, kui hoogsalt need arenesid. Räägime nende ärimeeste eestvõttel püstitatud elamutest, sealhulgas neist, mida tänapäeva linnapildis enam ei näe. Istume pingile Juudi pargis ja arutame, kuidas võis see park oma nime saada. Taasavastame kadunud juudi palvemaja, mida linna elanikud nägid viimati kaheksakümne aasta eest. Uurime, millal ja millistel tingimustel oli juutidel võimalik Võrru elama asuda ja siin leiba teenida. Mälestame kahe okupatsioonivõimu ohvreid.
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital, Võru linn ja Eesti Juudi Muuseum.
Näitus jääb avatuks kuni 27. septembrini.
Näitus „Võru neljas vaates“
„Võru neljas vaates“, mis viib külastaja 1920.–1930. aastate Võrru – aega, mil linn oli üks Lõuna-Eesti säravamaid kultuurikeskusi. Näitus lähtub mõttest, et linna kujundavad eelkõige selle inimesed. Kuraatorid on fookusse tõstnud neli Võrus elanud ja tegutsenud loojat – päevapiltnik Ida Kepniku, mustkunstnik Julius Skrastini, helilooja Eduard Tamme ning maalikunstnik Jaan Vahtra. „Nad kõik tegutsesid erinevatel aladel, aga kõiki neid võib nimetada kunstnikeks, keda ühendas Võru. Just selles linnas on olnud nende loominguline kõrghetk, sündisid ideed ja kujunesid lood, mis on jätnud püsiva jälje kogu Eesti kultuurilukku. Pole põhjust kahelda, et Võrul kui inspiratsiooniallikal on selles kõiges olnud oma osa,“ ütleb kuraator Kadri Asmer.
Näitus teeb sissevaate Võru linnaruumi ka läbi kujutava kunsti: väljas on põlise võrumaalase Karl Pärsimäe maalid ning Evald Okase ja Alo Hoidre 1944. aastal valminud joonistused sõjas varemetesse jäänud Võrust.
Kuraatorid: Kadri Asmer ja Taago Tubin
Graafiline disain ja kujundus: Kadri Hallik
Tehnilised lahendused: Taavi Toom
Helikunstnik: Vootele Ruusmaa
Audioetüüdides osalevad Maive Käos, Vootele Ruusmaa, Tarmo Tagamets, Taago Tubin.
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Võru linn. Näitus jääb avatuks 27. septembrini.