Mõnistõ Talorahvamuusõum om välämuusõum, mink päätsihis om anda õigõ pilt ümbrekunna talorahva elämisest-olõmisõst 19. aastagasaa tõõsõn poolõn. Muusõum käü Võro Instituudi muusõumiosakunna ala.
Mõnistõ Talorahvamuusõum sai alostusõ Mõnistõ kodoluutsõõrist. Alfred Lepä iistvõtmisõl tull 22. rehekuul 1948. aastagal kokko tsõõri asotamisõ kuunolõk. Osaliisis naksi viil Alfons Paas, Aksel Meister, Julius Kond ja Bruno Alfred Hanimägi. Kodoluutsõõr sääd tsihis korjada kodokandist rahvatiidüslidse ni aoluulidsõ tähendüsega asju. Kogomisõtüüst kasvi vällä rahva hindä kammandõt kodoluumuusõum, miä tetti vallalõ Mõnistõ Rahvamajan. Tsõõri ja ildampa ka esitegünü muusõumi juhatajas oll Alfons Paas.
6. radokuud 1955 kolõ muusõum rahvamajast är sinnä, kon tä parhilla om. Seo krundi pääl olõva huunõ olli talomehe ehitänü Mõnistõ Tarvitajidõ Ütisüse poodis, aidas ni kuuris. Edimäne välämuusõummi mano tuud ja vällä pant hoonõ oll riih, miä joudsõ siiä 1956. aastagal.
24. mahlakuud 1957 sai muusõum riigimuusõumi õigusõ ku Valga Rajuunõvaihõlidsõ kodoluumuusõumi tütärasotus. Muusõumi juhatajas sai Alfred Lepp.
1961. kooni 2015. aastagani oll Mõnistõ muusõum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi tütärasotus.
1. vahtsõaastakuud 2015 luudi Võro Instituudi mano muusõumiosakund, kohe ala käü neli muusõummi Vanal-Võromaal: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõum, Mõnistõ Talorahvamuusõum, Karilatsi Vabaõhumuusõum ni Võromaa Muusõum.
2015. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväst pääle om Mõnistõ muusõumi nimi Mõnistõ Talorahvamuusõum.
Inneskiidsin poodiruumõn tetti 2016. aastagal välläpanõgi kujol tagasi Mõnistõ Tarvitajidõ Ütisüse puut ni kaupmehe eloruum.
Inneskidse juhataja
Alfons Paas (juhataja 1948-1957)
Alfons Paas oll Mõnistõ Rahvamaja kodo-uurmisõ tsõõri ni esitegünü kodoluumuusõumi juhataja. Pääle tuu oll timä pääl ka kogomisõtüü: kogolõ kõgõ edimält kingidü kraami siän omma mitu rahvatiidüslidse tähendüsega asja peri mõnõst timä suguseldsi talost. Kodoluumuusõumi edimäidsil aastil oll Alfons Paas ka asjo arvõlõvõtja.
Alfred Lepp (juhataja 1957-1963)
1948. aastagal, ku tä oll Mõnistõ Rahvamaja juhataja, pand Alfred Lepp ette luvva kotusõpääline kodo-uurmisõ tsõõr. Tuun tsõõrin jäi timä pääle Mõnistõ valla revolutsiooniaoluu kokkosäädmine. 1957. aastagal sai Lepäst Valga Rajuunõvaihõlidsõ Kodoluumuusõumi Mõnistõ tütärasotusõ juhataja. Tuun ammõtin tä tüüt 1963. aastagani.
Pauline Kenk (juhataja 1969-1987)
Pauline Kenk oll aastil 1969–1987 Dr. Fr. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi Mõnistõ tütärasotusõ vanõmbtiidrü. Timä kõgõ suurõmb tüü, minka tä läts muusõumi aolukku, oll korjatuisi asjo mõõtminõ, täpsä ülestähendämine ja uurminõ, kost nuu peri omma. Kogo saiva Kengo kokkopantu põhjaligu kraamiraamadu, miä omma tarvitusõl täämbädseni.
Hele Tulviste (juhataja 1990-2022)
Hele Tulviste alost Mõnistõ muusõumin tüüd 1988. aastagal, oll edeotsa vanõmbtiidrü ni perän muusõumi juhataja. Tä mõist muusõumi nii kammanda, et tuu elli üle keerolidsõ ao õkva vahtsõst hindäperi saanun Eestin. Tulviste iistvidämisel nakati muusõumin 1995. aastagast kõrraldama teemaperitsit opipäivi ni 1997. aastagast Pässäpikumaad. Timä tüütiikund Mõnistõ Talorahvamuusõumin sai kokko 34 aastakka pikk.