Mõniste Talurahvamuuseum on vabaõhumuuseum, mille põhieesmärk on anda tõetruu pilt ümbruskonna talurahva eluolust 19. sajandi teisel poolel. Muuseum kuulub Võru Instituudi muuseumiosakonna koosseisu.
Mõniste Talurahvamuuseum sai alguse Mõniste kodulooringist. Alfred Lepa initsiatiivil tuli 22. oktoobril 1948 kokku ringi asutamise koosolek. Liikmeks astusid veel Alfons Paas, Aksel Meister, Julius Kond ja Bruno Alfred Hanimägi. Kodulooring seadis eesmärgiks koguda paikkonnast etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid. Kogumistöö tulemusel avati Mõniste Rahvamajas isetegevuslik koduloomuuseum. Ringi ja ka hilisema isetekkelise muuseumi juhataja oli Alfons Paas.
Rahvamajast praegusesse asupaika kolis muuseum 6. veebruaril 1955. Krundil olevad hooned olid talumehed ehitanud Mõniste Tarvitajate Ühisuse kaupluseks, aidaks ja kuuriks. Esimene vabaõhumuuseumi eksponaathoone oli rehielamu – see toodi muuseumi krundile 1956. aastal.
24. aprillil 1957 sai muuseum Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi filiaalina riikliku muuseumi õigused, muuseumi juhatajaks sai Alfred Lepp.
1961.–2015. aastani, mil Võru Instituudi koosseisus loodi muuseumiosakond, oli Mõniste muuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal.
1. jaanuaril 2015 loodi Võru Instituudi koosseisus muuseumiosakond, millesse kuuluvad neli Vana-Võromaal asuvat muuseumi: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Karilatsi Vabaõhumuuseum ja Võrumaa Muuseum.
Alates 2015. aasta 1. jaanuarist on Mõniste muuseumi nimi Mõniste Talurahvamuuseum.
2016. aastal taastati endistes kaupluseruumides ekspositsioonina Mõniste Tarvitajate Ühisuse kauplus ja kaupmehe eluruum.
Endised juhatajad
Alfons Paas (juhataja 1948-1957)
Alfons Paas oli Mõniste Rahvamaja kodu-uurimisringi ning isetekkelise koduloomuuseumi juhataja. Lisaks oli tema ülesandeks kogumistöö: mõnedki esimesena kogusse annetatud etnograafilised esemed pärinevad tema oma suguvõsa taludest. Koduloomuuseumi algusaastatel oli Alfons Paas ka esemete dokumenteerija.
Alfred Lepp (juhataja 1957-1963)
1948. aastal, olles siis Mõniste Rahvamaja juhataja, tegi Alfred Lepp ettepaneku luua kohalik kodu-uurimisring. Tema ülesandeks ringis sai Mõniste valla kommunistliku revolutsiooni ajaloo koostamine. 1957. aastal sai Lepast Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi Mõniste filiaali juhataja. Juhatajana töötas ta 1963. aastani.
Pauline Kenk (juhataja 1969-1987)
Pauline Kenk töötas aastatel 1969–1987 Dr. Fr. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi Mõniste filiaali vanemteadurina. Tema suurim panus muuseumi ajalukku oli kogutud esemete mõõtmine, kirjeldamine ning nende päritolu uurimine. Kenk koostas kogudele toetudes põhjalikud inventariraamatud, mis on kasutuses tänapäevani.
Hele Tulviste (juhataja 1990-2022)
Hele Tulviste alustas Mõniste muuseumis tööd 1988. aastal, olles esialgu vanemteadur ning hiljem muuseumi juhataja. Tema oskusklikul juhtimisel elas muuseum üle keerulised ajad värskelt taasiseseisvunud Eestis. Tulviste eestvedamisel alustati 1995. aastal muuseumis temaatiliste õppepäevade ning 1997. aastal Päkapikumaa korraldamist. Tema karjäär Mõniste Talurahvamuuseumis kujunes 34 aasta pikkuseks.