Mõniste Talurahvamuuseum on Võru Instituudi muuseumiosakonna alla kuuluv vabaõhumuuseum. Muuseumi põhieesmärk on anda tõetruu pilt ümbruskonna talurahva eluolust 19. sajandi teisel poolel.
Mõniste Talurahvamuuseum sai alguse Mõniste Kodulooringist. Alfred Lepa initsiatiivil tuli 22. oktoobril 1948. aastal kokku ringi asutamise koosolek. Mõniste Kodulooringi peamiseks eesmärgiks oli koguda paikkonnast etnograafilisi ja ajaloolisi esemeid, kogumistöö väljundina avati Mõniste Rahvamajas isetegevuslik koduloomuuseum. Liikmeteks olid Alfred Lepp, Aksel Meister, Julius Kond ja Bruno Alfred Hanimägi. Ringi ja hiljem isetekkelise muuseumi juhatajaks oli Alfons Paas.
Rahvamajast praegusesse asupaika kolis muuseum 6. veebruaril 1955. Krundil olevad hooned olid talumehed ehitanud Mõniste Tarvitajate Ühisuse kaupluseks, aidaks ja kuuriks. Esimene vabaõhumuuseumi eksponaathoone oli rehielamu – see toodi muuseumi krundile 1956. aastal.
24. aprillil 1957. aastal sai seni isetegevuslikult tegutsenud muuseum riikliku muuseumi õigused Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi filiaalina, muuseumi juhatajaks sai Alfred Lepp.
1961. kuni 2015. aastani, mil Võru Instituudi koosseisus loodi muuseumiosakond, oli Mõniste muuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal.
1. jaanuarist 2015. aastal loodi Võru Instituudi koosseisu muuseumiosakond, millesse kuuluvad neli Vana-Võromaal asuvat muuseumi: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Karilatsi Vabaõhumuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda.
Alates 2015. aasta 1. jaanuarist on Mõniste muuseumi nimi Mõniste Talurahvamuuseum.
2016. aastal taastati endistes kaupluseruumides ekspositsioonina Mõniste Tarvitajate Ühisuse kauplus ja kaupmehe eluruum.
Endised juhatajad
Alfons Paas (juhataja 1948-1957)
Alfons Paas oli Mõniste Rahvamaja Kodu-uurimise ringi ning isetekkelise koduloomuuseumi juhataja. Lisaks oli tema ülesandeks folkloorne kogumine: mitmed esimesena kogusse annetatud etnograafilised esemed pärinevad tema suguvõsa taludest. Koduloomuuseumi algusaastatel oli Alfons Paas A. Lepa parem käsi ning esemete esmane dokumenteerija.
Alfred Lepp (juhataja 1957-1963)
1948. aastal, olles siis Mõniste Rahvamaja juhataja, tegi Alfred Lepp ettepaneku luua kohalik kodu-uurimise ring. Tema ülesandeks ringis sai Mõniste valla revolutsiooni ajaloo koostamine. 1957. aastal sai Lepast Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi Mõniste filiaali juhataja. Juhatajana töötas ta 1963. aastani.
Pauline Kenk (juhataja 1969-1987)
Pauline Kenk töötas aastatel 1969-1987 Dr. Fr. Kreutzwaldi nim. Memoriaalmuuseumi Mõniste filiaali vanemteadurina. Tema suurimaks panuseks muuseumi ajalukku oli varasemalt kogutud esemete mõõtmine, kirjeldamine ning nende päritolu uurimine. Kenk koostas kogudest põhjalikud inventariraamatud, mis on kasutuses tänapäevani.
Hele Tulviste (juhataja 1990-2022)
Hele Tulviste alustas Mõniste Koduloomuuseumis töötamist 1988. aastal, olles algselt vanemteadur ning hiljem muuseumi juhataja. Tema oskusklikul juhtimisel elas muuseum üle keerulised ajad värskelt taasiseseisvunud Eestis. Tulviste eestvedamisel alustati 1995. aastal muuseumis temaatiliste õppepäevade ning 1997. aastal Päkapikumaa läbiviimist. Oma 34 aasta pikkuse karjääriga on Hele Tulviste kõige pikaajalisem ametlik töötaja Mõniste Talurahvamuuseumis.