Sel suvel ootavad Karilatsi Vabaõhumuuseumi külastajaid põnevad lood, ehtsad esemed ja elav kultuuripärand. Muuseumi eri hoonetes avatud näitused viivad rännakule Vana-Võromaa argi- ja peokultuuri, käsitööoskuste ning loovuse maailma.
Rahvamaja uuel ekspositsioonialal on avatud näitus „Traditsiooniline puutöö ja taimsed punutised“, kus on välja pandud Meelis Kihulase õpilaste Thea Kulli ja Harri Lumiste valmistatud käsitööesemed. Näitus tutvustab traditsioonilisi töövõtteid ning taimsete materjalide mitmekülgseid kasutusvõimalusi.
Botaanikuna töötav Thea Kull on süvenenud taimsete kiudude ja looduslike materjalide kasutamisse käsitöös. Teda paelub küsimus, milline puuliik sobib tooli valmistamiseks ja millisest taimest saab kõige paindlikuma vitsa. Viimastel aastatel on ta keskendunud taimsetest materjalidest toolipõhjade valmistamisele ning katsetanud nööride, korvide ja teiste esemete punumist erinevatest looduses leiduvatest taimedest. Näitus kutsub vaatama loodust uue pilguga ning avastama traditsiooniliste oskuste loovat potentsiaali.
Harri Lumiste on Põlvamaalt pärit puutöömeister ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu traditsioonilise tohutöö mentor. Ta on õppinud rahvapärast puutööd Meelis Kihulase juhendamisel ning jaganud oma oskusi töötubades koolides, festivalidel ja pärandkäsitöö sündmustel nii Eestis kui ka välismaal.
Käsitööaidas on avatud tekstiilinäitus „Kiisa pere käsitööd“, mis toob vaatajani Tõdu küla Kiisa talu peretütarde osavad näputööd. Näitusel näeb heegeldatud kardinaid, tikitud käterätte, põllesid ja voodipesu, mis valminud kolme käsitööhuvilise õe käe all. Kiisa talu oli omal ajal jõukas ning peresse oli soetatud isegi klaver, mistõttu omandasid tütred ka hea muusikalise hariduse. Pere saatus muutus traagiliselt küüditamise tõttu, kuid kodutallu jõuti tagasi 1958. aastal. Aastakümneid vana maja kappides ja sahtlites säilinud käsitööesemed jõudsid muuseumi pärast talu omaniku vahetust ning on nüüd külastajatele vaatamiseks väljas.
Tuulikus on välja pandud Põlva Kunstikooli õpilaste loodud taimetrükis rüüd ja kooreraamatud, mis ühendavad loodusmaterjalid ja noorte loovuse.
Koolimajas saavad külastajad uudistada uuenenud näitust „Külä laul ja häll lindas“, mis tutvustab Vana-Võromaa rahva kogunemis- ja meelelahutuspaiku. Kiigeplatsid, laadad ja kõrtsid olid kohad, kus kohtuti tuttavatega, kuuldi uudiseid, mängiti pilli, õpiti tantse ja sõlmiti uusi suhteid. Just seal jõudsid maarahvani linnamood ja uuemad meelelahutusviisid.
Näituse üheks pilkupüüdvamaks eksponaadiks on 19. sajandi lõpust pärinev luksuslik lapsevanker, mis leiti Ahja valla Kosova küla talu pööningult. Saksamaal Dresdenis valmistatud vitstest korvi ja suurte metallratastega vanker pärineb tõenäoliselt kõrgemasse seltskonda kuulunud saksa perekonnalt.
Välja on pandud ka mitmesuguseid muusikariistu – lõõtsu, keelpille ja kandleid. Erilist tähelepanu väärib 1750. aastast pärineva Serga kandle koopia. Algne kuuekeelne setu kannel jõudis 1900. aastal uurijate kätte setu taluperenaiselt, kelle vaarisa oli selle valmistanud oma aias kasvanud männipuu oksast. Originaalpill asub tänapäeval Helsingis Soome rahvusmuuseumis. Koopia valmis 2000. aastate alguses väliseestlaste eestvedamisel Kanadas ja Ameerika Ühendriikides ning kingiti Põlva Vabaõhumuuseumile Oskar Kurvitsa mälestuseks.