Kuidas sündis ja kasvas Karilatsi Vabaõhumuuseum? 1960. aastate keskpaigaks oli kõikides tollastes Eesti maarajoonides, välja arvatud Põlva rajoon, olemas oma koduloomuuseum. 1966. aastal käis rajooni juhtivtöötajate hulka kuuluv Kalju Kermas välja mõtte rajada ka Põlvamaale piirkonna ajalugu tutvustav muuseum. Tol hetkel puudus aga muuseumi rajamiseks sobiv koht. Ootamatu võimalus tekkis seitsmekümnendate aastate alguses seoses Karilatsi algkooli sulgemisega. Nii alustati juba 1971. aasta sügisel koolimaja ümbritseva maa-ala korrastamist ja selle muuseumi pargiks kujundamist. Suurem osa töid tehti ühiskondlikus korras. Maastikule rajati Põlva rajooni makett, pandi püsti tuulik ning korrastati olemasolevaid hooneid. Kui 1972. aasta kevadel lõpetas Karilatsi algkooli viimane lend, asuti tühjaks jäänud koolihoonet muuseumi peamajaks ümber kujundama.
Karilatsi Vabaõhumuuseumi (tollase nimega Põlva Talurahvamuuseum) ametliku asutamiseni jõuti aga alles 1978. aasta 28. detsembril. Töötajate koosseis kinnitati 1. jaanuarist 1979 ning esimeseks direktoriks määrati Jüri Nopri. Kohe alustati vanavara kogumist ja selle muuseumis arvele võtmist. Esialgu koguti valimatult kõike vana, mis saadaval oli. Hiljem kujunesid muuseumiala hoonetest tulenevalt välja kolm peamist kogumissuunda: kool, taluelu ja omavalitsus.
1982. aastal alustas muuseumis tööd Jüri Metsalu, alguses peavarahoidja, aasta hiljem direktorina. 1984. aastal võttis peavarahoidja ülesanded enda kanda Tiiu Niinemägi. Järgmise kümmekonna aasta jooksul avati peamajas etnograafiline püsiekspositsioon ja Vanda Juhansoo mälestustuba. Kähri külast osteti ja paigaldati ekspositsiooni rehielamu, korrastati vaestemaja ja suitsusaun. Sellesse aega jääb ka muuseumi esimese külastusprogrammi loomine, selleks oli pruutpaaride vastuvõtt. Järgmisena lisandus kavva koolilastele mõeldud vanaaegne koolitund ja hiljem paljud teised muuseumitunnid.
2001. aastal asus muuseumi etteotsa Reet Roop, kes jäi sellele tööle järgmiseks 20 aastaks. Sellesse aega jäi mitme muuseumihoone renoveerimine, maa-ala korrastamine, Punaku talu ekspositsiooni võtmine, kommunikatsioonide rajamine ja uuendamine. 2004. aastal avati koolimajas omavalitsuste ajalugu tutvustav püsinäitus „Pärisorjast peremeheks“, 2017. aastal asendati see näitusega „Kuke kannul kooliteel“.
2015. aasta 1. jaanuaril avati Võru Instituudi koosseisus muuseumiosakond, kuhu koondati Vana-Võromaa ajaloolistes piirides asuvad neli suuremat muuseumi: Karilatsi Vabaõhumuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Võrumaa Muuseum ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Sellest ajast täidab Karilatsi Vabaõhumuuseumi juhataja kohuseid Võru Instituudi muuseumiosakonna juhataja.
Põhjalikuma ülevaate Karilatsi muuseumi loost saab Põlva Talurahvamuuseumi välja antud brošüürist „Karilatsi kajastused“ (2009).
Karilatsi Vabaõhumuuseumi juhid:
1979–1983 Jüri Nopri
1983–1992 Jüri Metsalu
1993–1995 Raimond Kaidro
1995–2001 Enn Esko
2001–2021 Reet Roop
2021–2023 Margit Pensa
2023– Kersti Liloson