Salaalkoholi vedamiseks mõeldud plasku
I maailmasõda puhkedes keelustati Venemaal viina müük ning kuiv seadus laienes ka Eestile. Selle tulemusel sai hoo sisse salajane puskariajamine, mis muutus eriti massiliseks Seto- ja Võrumaal.
Haanja, Võõpsu ja Mooste piirkond tõusid selle „kodutööstuse“ esiritta. Äri oli nii tulus, et mitmel pool jäid põllud harimata – töö käis metsas ja katla ümber. Puskarit müüdi laatadel ning veeti salaja Tartusse, Pihkvasse ja Riiga. 1916. aastal avastas politsei teel Petseri laadale umbes 50 salaviina vedajat – enamik neist olid Haanjamaa mehed.
Karilatsi Vabaõhumuuseumis saab näha salaalkoholi vedamiseks mõeldud plaskut – vaikset tunnistajat ajast, mil keelatud kraam liikus salateid pidi üle kogu Vana Võrumaa.