Käes on veebruar ehk küünlakuu. Veebruaril on nagu heal lapsel palju nimesid: külmakuu, lumekuu, tuisukuu, hundikuu, vastlakuu, helmekuu, kassikuu, pudrusöömiskuu, sudenkuu, sõbrakuu, radokuu, lihaheitekuu.
Kõige enam teame veebruari vastlapäeva järgi ja kutsumegi teid muuseumi seda ühiselt tähistama.
Vastlapäeva on liikuv püha, mis võib erinevatel aastatel olla veebruarist kuni märtsini. Sel aastal on vastlapäev 17. veebruaril. See on tuntud ka kui lihaheitepäev, liugupäev ja pudrupäev.
Vastlapäev on seotud linakasvatusega. Sel päeval oli tähtsal kohal liulaskmine – mida pikem liug, seda pikem lina. Tänapäeval lastakse mäest alla pigem lõbu pärast.
Sel päeval kehtisid vanasti ka mitmesugused töökeelud: ei tohtinud nõeluda, õmmelda, tuba pühkida, kedrata jne. Käsitööst olid lubatud ainult kergemad tööd, näiteks paelapunumine. Neidudel soovitati oma juukseid üheksa korda kammida, et tagada linavarte pikkusega võrreldav juuste juurdekasv.
Toiduks oli talurahval vastlapäevalaual oa- või hernesupp, mõnel pool ka tangupuder. Tänapäeval on peale supi tähtsal kohal Skandinaaviast pärit maitsvad hetvägg’id ehk vastlakuklid. Pärast vastlapäeva hakkas vanarahval paastuaeg, mis kestis kuni lihavõttepühadeni.
Vastlapäeval ennustati ka ilma. Kui vastlapäeval on soe ja sula, tuleb lühike soe kevad, aga külm suvi. Kui on pilvine ilm, tuleb vihmane suvi ja vili ikaldub. Aga kui sellel päeval puhub nõrk tuul, siis tuleb hea suvi.
Oma vastlapäevaprogrammis teemegi juttu vastlapäevakommetest. Lisaks valmistame vurri, ajame kada ja kui ilm lubab, siis laseme ka liugu.
Kui tee muuseumisse tundub liiga pikk, siis saame tulla ka kooli või lasteaeda. Kodulehel on välja pakutud seitse erineva teemaga väljasõiduprogrammi. Samuti võime tegevused kokku panna vastavalt teie soovile ja teemale.
Rohkem infot saab lehelt: vanavorumaamuuseumid.ee/monistemuuseum/haridus/.