Võru linnas Kreutzwaldi tänaval võib leida mitmete majade aknaraamidest pilte maja kunagisest hiilgusest ja seal toimetanud inimestest. Siin lehel saab aga enam lugeda nende majade loo ja elanike kohta.
Kreutzwaldi 36 aadressi ajaloolisel krundil nr 116 (algselt nr VIII) asuva liithoone algkehand kuulub19. sajandi II veerandil ehitatud ühekorruselisele klassitsistliku tüüpfassaadiga hoonele, mis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul puidust juurdeehitise ja kahekorruselised tiivad saanud. Eesti ajal lisandusid sementkivist juurdeehitis (1929) ja arh E. Laasi kavandatud loodepoolse otsa neoklassitsistlik kujundus (1933) ning hoovipealne lihasuitsutusruumiga ait (1935). Nõukogude-aegsete kapitaalremontide käigus on asendatud aknad ja uksed, muudetud avade asukohti ning muudetud hoovipoolset trepikojamaastikku ning katuseluuke.
Endiste äriruumide ukse- ja aknaavadega kõrge krohvitud maakivisokkel on fassaadi keskteljest nihkes. Puidust vööndsimssidega seintel on säilinud laiu siledaid voodrilaudu ja klassitsistlikke detaile: kolmnurkfrontoonid esi- ja tagaküljel, keskrisaliiti püstjalt liigendavad pilastrid, hammaslõikeline räästakarniis, nurgalaudade puitrustika ja viilude segmentaknad. Põhiaknad on rõhtimpostiga, kolmeosalised, tagasihoidlike piirdeliistude ja katteplekiga. Tahveldatud välisusteni viivad esiküljel betoonist, tagaküljel puidust trepid. Tähelepanuväärsed on tagafassaadi katvad erikaldeliste katustega hoonevälised puittrepikojad.
Inimesed
Kreutzwaldi tn 36 asuv hoone paikneb ajaloolisel krundil nr 116. Selle aadress 20. sajandi alguses oli Riia tänav 42, 1920tel aga juba 36. Krundi arengulugu on võimalik jälgida mitmete linnaplaanide, arhiiviallikate, fotode, ajalehtedes ilmunud kuulutuste ning mälestuste abil. Kreutzwaldi tänava järvepoolne külg alates Tartu tänava idapoolsest küljest jagati kruntideks peale 1810. aastat. Seda kinnitab ka Võru kinnistusraamatusse 1815. aastal tehtud sissekanne, kus on kirjas, et kruntide nr 41 ja 116 esimeseks omanikuks sai sepp Johann Christoph
Grohe. (Eesti Ajalooarhiiv, f. 298, n. 5, s. 18, l. 15). 1818. aastal müüs Grohe krundi lukksepp Johann Valentin Nadlerile. (Eesti Ajalooarhiiv, f. 298, n. 5, s. 18, l. 16) Ostulepingu sõlmimise ajal oli krundile kerkimas ehitis, mida
kahjuks ei täpsustatud.
1842. aasta linnaplaan kinnitab, et enamik Kreutzwaldi tänava järvepoolset külge on mõõdistatud, kruntideks jagatud ning hoonestatud. (Eesti Ajalooarhiiv, f. 298, n. 2, s. 1, l. 2) Krundil nr 116 on märgitud Vabaduse ja Kreutzwaldi tänavate nurgale elamu, mis paigutub pikiküljega Kreutzwaldi tänava poole. Seda hoonemahtu võib pidada tänapäevase hoone algkehandiks. 1842. aastal ostis kinnistu nr 6 organist Paul Siber. 1880. aastal teostati naaberkrundi nr 115 ülesmõõtmine. Sellel plaanil on lisatud ka naaberkruntide omanike nimed ja põhjapoolse krundi omanikuna on märgitud organist Paul Siberit. 1885. aastal müüs
Siber kinnistu August Hallapile, kes omakorda juba 1888. aastal müüs kinnistu edasi David Mirwitzile. (Eesti Ajalooarhiiv, f. 3416, n. 1, s. 7, l. 30)
7. mail 1911 ostis krundi 116 Andres Hindriku poeg Müürsepp (28.01.1865 Erastvere – 14.05.1938 Võrus)
Pärast isa surma päris kinnisvara poeg Jaan Müürsepp. Andrese perekonna kohta on kirikuraamatutest võimalik välja lugeda järgmist: naine Liisa Müürsepp (Jaaska) (28.04.1883-?). Nende pojad: Villem Aleksander (3.05.1903 – ?); Voldemar (18.01.1905-?); Jaan (19.08.1906-30.04.1988). Andres Müürsepp oli olnud Tilsis või Ridalis kõrtsmik. Poja sünnikandes kirikuraamatus on kirjas, et isa on Kaufmann (kaupmees) ja poeg Jaan andis Võrumaa muuseumi kogusse sellele viitavad esemed pudelikorkija (VK 2607 Aj 915) ning seadeldise – pulk seemneviljaproovi võtmiseks viljakotist (VK 4534:7 Aj 1456:7) koos selgitusega – esemed kuulusid üleandja isale Andres Müürsepale, kes oli 1880-1911 Ridalis kõrtsmik. Kirikuraamatus on nende pere kohta veel sissekanne, et lahkusid 9.01.1922
Verro.
1935. aasta 14. mail ööl põlesid Müürsepa krundil mitu hoonet ja seeläbi kannatasid kahju kokku 24 inimest. Tol ööl laastanud tulekahjus hävis täielikult kaks elumaja koos kõrvalhoonetega ja kolmas osaliselt, seda kajastas järgmise päeva kohalik ajaleht Elu:
Muuseumikogus on tallel ka dokumendid (VK 1430:28-33 Ar 544:28-33), mis heidavad valgust sellele ning järgnevatele kriminaalsetele ja Võru vanalinna jaoks traagilistele juhtumite jadale. 1935. aastast kuni 1938. aastani elas Andres Müürsepa krundil olevas üürimajas Heinrich Seeme (sünd 1905), kelle käe läbi süttis Võru linnas, enamasti Kreutzwaldi tänaval 8 tulekahju.
1935. aastast kuni 1938. aastani elas Andres Müürsepa krundil olevas üürimajas Heinrich Seeme (sünd 1905), kelle käe läbi süttis Võru linnas, enamasti Kreutzwaldi tänaval 8 tulekahju. Süüdistusaktist selgub, et ehitusettevõtjast Seeme seletab oma veidra hobi algust sellega, et
„ehitustöid polevat küllaldaselt saada, tekkinud tal mõte kusagil hooneid põletada, et nende asemele uute ehitamisega endale teenistust leida. Ööl vastu 14. maid 1935. a restoranist koju tulles läinud ta Müürsepa hoovis oleva kuuri alla, kus tuletiku abil süüdanud põlema maas oleva heinaprahi. Pärast süütamist läinud ta tuppa ja vähe aja pärast märganud läbi akna tulekuma, millest järeldanud, et kuur suuremal määral põleb. Et inimesed ligidalolevates elumajades sisse ei põleks, äratanud ta elanikud üles ja läinud ise ligiduses olevat tulekahju kella lööma. Hiljem ehitanud ta Müürsepale mahapõlenud hoonete asemel uued hooned. Müürsepa hooned valinud ta põletamiseks just sellepärast, et Müürsepp on jõukas inimene, kes suudab põlenud hoonete asemel uusi ehitada.“
H. Seeme kuritahtlikust süütamisest hävinenud maja varemed Vabaduse tänaval 1935. aastal ja Tulekahjus kannatanud maja jäänuste lammutamine Vabaduse tänaval 1935. aastal.
Kuigi süütaja sai soovikohase töö, kaasnes sellega ka süütamistest sõltuvusse jäämine. 1938. aastal pani ta „lõbu pärast näha tuld“ põlema hooned Kreutzwaldi tn 34, Vabaduse tn 23, Kreutzwaldi tn 52, Kreutzwaldi tn 16 ja Vabaduse tn 21 kruntidel. Oma kodumaja kuuri süütamisel ta lõpuks tabati. Omal ajal Võrus palju kõmu tekitanud loost kirjutas nii kohalikud kui ka üle-eestilised ajalehed: 16. mai 1938 ajaleht Maa Hääl ja 19. mai Uus Eesti.
Äri
Ajalehtedes ilmunud kuulutuste põhjal on Müürsepa majas aegade jooksul olnud palju ärisid, üks pikemaealisi alates 1921. aastast kuni 1930. aastate
lõpuni mehaanik August Eiche jalgrataste ja õmblusmasinate kauplus ja parandus.
- aastatel tegutses tsementkivist juurdeehituse osas ning ilmselt ka hoovile ehitatud lihasuitsutusruumiga aidas Ludwig Arrase vorstitööstus ja lihaäri.
Aadressil Kreutzwaldi 36 asunud Arrase vorstitööstus Võrus 23. jaanuaril 1936. aastal. Vasakult Ronald Pettai, Osvald Põld, meister Karl Liiber, Värdi Kerstenson. Võrumaa Muuseum, VKF 1512.
Samuti reklaamis end majas asuvat vannutatud advokaat W. Kakko 1930. Kuulutus. Võru Teataja, 12.06.1930
Maks Kuuse habemeajamise ja juukselõikamise äri 1915. aastal ja V. Pajo juuksetööstus 1930. aastate keskel. Kuulutus. Wõru kalender 1915. S. Songi kirjastus, Wõrus
1922. a kalender ja Wõru-Petseri aadressraamatusse on kirja pandud, et Riia tn nr 36 pidas söögimaja Liisa Müürsepp (VK 1958:11 R 156). Mälestuste põhjal oli maja keldris Kreutzwaldi tänavalt sissekäiguga kõrtslokaal ka veel 1940-50. aastatel. Hoovipoolt sissekäiguga oli keldrikorrusel pesuköök. (Virve Otsa mälestused (sündinud 26. detsember 1942, Ella ja Paul Taalveldi tütar, elas esimesed 10 eluaastat Kreutzwaldi 25 majas. Paul Taalveld ja Jaan Müüsepp olid eluaegsed sõbrad)).
Nõukogude aeg
Maja omanik Jaan Müürsepp oli gümnaasiumi haridusega rikas mees, kes nõukogude korra ajal jäi oma kinnisvarast ilma ja elas maja II korrusel asuvas ühiskorteri ühes toas, kus kööki jagati kolme võõra perega. Müürsepad, nagu väga paljud teised, elasid väga pikka aega nii, et neil seisid korteris igaks juhuks kohvrid pikaks reisiks pakituna nurgas.
Vene ajal töötas Jaan Müürsepp teedevalitsuse töökojas remonditöölisena ja ta naine Salme oli kogu elu kodune, õmbles kodus kundedele rõivaid ja vahel hoidis lapsi. Salmel oli maja taga ka väike aed ja peenramaa. Nõukogude ajal jagati maja korteriteks, kus elas palju perekondi, kes käisid omavahel tihedalt läbi. Veel kasutati maja laopinnana ja seal asus karpide tsehh ning liha- ja kalapood.
Teksti koostas Võrumaa Muuseumi kogude põhjal Mirja Ots 2021. aastal
Näitus on osa ettevõtmisest “Võru linna unustatud pärlid”, kus äratasime mälestused vanadest kaunitest Võru linna majadest Võrumaa Muuseumisse kogutud pärandi toel ja tõime linnatänavale vaatamiseks välja vanad fotod ja ehitusplaanid. Loe enam ka teiste majade kohta: