Võru linna unustatud pärlid: Eschholtzi maja

Võru linnas Kreutzwaldi tänaval võib leida mitmete majade aknaraamidest pilte maja kunagisest hiilgusest ja seal toimetanud inimestest. Siin lehel saab aga enam lugeda nende majade loo ja elanike kohta.

Kirjeldus

Kreutzwaldi 40 aadressil ajaloolisel krundil 118 asuvad 19. sajandi II poolel ehitatud vene tüüpfassaadidest inspireeritud esiküljega põhielamu ja 20. sajandi I poolest pärinevad hoovipoolsed juurdeehitised. Samasse perioodi võib jääda ka vanast hobusetallist ümber ehitatud hoovielamu. Pikal kitsal krundil paiknev küljega tänavajoonel põhielamu on kõrgel soklil nelinurkne viilkatusega 1-korruseline klassitsistliku tänavafassaadiga vooderdatud palkhoone. Säilinud on algne avade asetus (kuueruudulise tiibukse kõrval kolm rõhtfrontooniga aknaava), räästaalune hammaskarniis, sile voodrilaudis, avade laiad piirdelaudid, sepistatud aknaluukide konksud, akendealune vahevöö ja paks veelaud eenduval soklil. Välisuksed on olnud kitsa neljaruudulise valgmiku-raamiga. (Kultuurimälestiste register).

Elumaja plaan Võrumaa muuseumi kogus: Eesti muuseumide veebivärav – Elumaja juurdeehituse projekt 1031;krunt 118 Kreutzwaldi tn…..

Inimesed

Kreutzwaldi tn 40 asuva hoone aadress on aegade jooksul muutunud: 20. sajandi alguses oli see Riia tänav 46, 1920. aastatel aga juba 40. Krundi arengulugu on võimalik jälgida mitmete linnaplaanide, arhiiviallikate ja fotode abil.

Omaaegse krundi 118 kohta on säilinud Võru linna kinnisvararaamatus sissekanne 5. aprillist 1879. aastal, kus krundi omanikuks on märgitud Fräulein Julie Charlotte Eschholtz ja 13. märtsist 1932 on omanikuks saanud Elli-Helene Terna, sünd Raudsepp.

Eschholtzide perekonnanime on arhiiviallikates ja dokumentides kirja pandud väga erineval moel: Escholtz, Eschholz, Eschholts, Eschols etc.

Varasemate majaomanike kohta on teada, et Julie Charlotte Eschholtz (1.08.1842-17.02.1931) päris valduse oma isalt Karl Eschholtzilt (4.03.1798-22.09.1878), kes oli dr Kreutzwaldi rohusegaja ja töötas tema linnahaigla juurde sisse seatud laboris. Karlil oli ilmselt veel ka teine amet, sest 1858. aasta hingeloendis on Karl Eschholtzi ametiks märgitud kingategija ja ka Julie mälestustest selgub, et tema isa tegi kingsepatööd ning ka Julie ise valmistas naiste kingi (Niilus, K. 1922. Mälestused Dr. Fr. R. Kreutzwaldist, lk 2).

Kirikuraamatute sissekannete põhjal on võimalik teada saada, et kuigi Karli surma järel elas veel ka tema abikaasa Elisabeth Escholtz (1805-1896), võttis valdused üle nende tollal 36-aastane tütar Julie. Julie oli oma vanemate 9. laps, ühtekokku oli neil lapsi 10, kes küll kõik olid isa surma ajaks, kas Võrust lahkunud või surnud.

Julie Charlotte Eshholtz elas väga pika elu ning enamiku sellest samas majas. Ta oli ka dr. Kreutzwaldi kaasaegne ning nende pered suhtlesid omavahel tihedalt. Julie vanem õde Margarethe Pauline (1.10.1828-7.08.1866) oli olnud Kreutzwaldi laste kasvataja ja hiljem Võrust lahkunud Saraatovisse.

Väga väärtuslikud Julie mälestused Kreutzwaldist on kirja pannud kindlustusametnik Karl Niilus (1868-1958), kes oli Võru tuntud fotograafi Jaan Niiluse (1881-1942) vend. Vennad Niilused algatasid ja tegelesid Kreutzwaldi pärandi kogumise ja säilitamisega. Julie Eschholtziga 1922. aastal kirjapandud vestlusi säilitatakse Kreutzwaldi muuseumi kogus (digiteering on kättesaadav siit ja siit).

Teksti koostas Mirja Ots 2021. aastal.

Näitus on osa ettevõtmisest “Võru linna unustatud pärlid”, kus äratasime mälestused vanadest kaunitest Võru linna majadest Võrumaa Muuseumisse kogutud pärandi toel ja tõime linnatänavale vaatamiseks välja vanad fotod ja ehitusplaanid. Loe enam ka teiste majade kohta: