2026. aastal tähistab Võrumaa Muuseum oma 60. aastapäeva. Sel puhul vaatleme lähemalt muuseumi loomislugu ja seda, mis samas paigas varem oli. Aprillist alates on muuseumi trepigaleriis üleval näitus, mis tutvustab Krümmeri koolimaja ajalugu ja ehitusdetaile. Ehkki maja lammutati 1970. aastatel täielikult, tähendati plaanidele hoolikalt üles kõigi korruste ja ruumide asend, üles joonistati ka maja ehisdetaile, samuti võeti mõned näidised ruumide seinakaunistustest. Nüüd on võimalik neid tükikesi Võru ajaloost Võrumaa Muuseumis oma silmaga näha.
Võru linna esimene kivimaja?
Võru linn arenes pärast loomist kiiresti piirkonna kultuuriliseks keskuseks, kus avavad uksed nii haldusasutused kui ka koolid ja ärid. Ümberkaudsed kinnisvaraärimeestest mõisnikud pidasid plaani, kuhu ja mille tarbeks ehitada. Krundil, mis paiknes toonase Vee tänava[1] ääres Allee tänava[2] ja Tartu tänava vahel, oli Mõniste mõisniku Gottlieb Heinrich Theodor von Koskülli arvates potentsiaali saada ettevõtteid, kooli ja hotelli mahutavaks paigaks.
Aastate jooksul kõik sellised asutused majja ka jõudsid. 1805. aastast on teateid, et siin tegutses Wrangelli tütarlaste kool-pansionaat, kus baltisaksa noortele õpetati käitumist, tantsimist ja seltskondlikku elu. 1810. aastal ostis selle krundi kasvatusasutuste direktsioon, et ehitada sinna suurem hoone naiskasvatusasutuse tarbeks.
1829. aasta linnaplaanil on Katariina tänava poolsel küljel kujutatud väikest kivihoonet. Suurema hoone ehitamiseni jõuti alles siis, kui koolielu Võrus 1832. aastal hoogsamalt käima läks ja erakoolipidaja Heinrich Krümmer oma poeglaste kooli Läänemaalt Võrru kolis. Koolis hakati pakkuma noormeestele gümnaasiumiharidust, mille toel ülikooli astuda.
Krümmeri kooli tegevus tõi Võrru vaimuelu ja hariduse valgust. Selle mõju linnale pandi tähele ajakirjanduses ning takka kiitis ka Kreutzwald, ehkki tema meelest oli nii suurel kivihoonel linna ilmele ka negatiivne mõju. Hoone saigi uhke: Riia arhiivis olevates esialgsetes plaanides on üles joonistatud klassitsistlikus stiilis sammastega maja, hiljem lisandusid veel romantiline torn, valgusküllased aknad ning mitmesugused kaunistused.
Kool tegutses Võrus 1866. aastani. Kui kool uksed sulges, läks maja kaupmeeste ja kinnisvaraärimeeste kätesse, kes pakkusid seal erinevatele asutustele rendipinda. Tartu ja Kreutzwaldi tänava ristil tegutses Hotel de Russie, ruume kasutas teatrietendusteks ja koosviibimisteks Werroscher Geselligkeits-Verein ehk sakslaste Võru seltskondlik ühing. 1891. aastast kasutas ruume ka laulu-mänguselts Kannel. Seltsielu keskusena püsis maja 20. sajandi alguseni, seejärel said selle katuse all koha ametiasutused ja hotell Rossija.
Teise maailmasõja käigus sai hoone veidi kahjustada. Nõukogude võimu ajal jäi omanikuta maja aga hooletusse ning hakkas lagunema, pälvides tondilossi kuulsuse. 1960. aastate alguses hakati arutama hoone lammutamist ning sellele uue funktsiooni leidmist. Selle kohta saab lähemalt lugeda siit.
1983. aastast on sama koha peal avatud Võrumaa Muuseum, mille kogudes on koolimaja uhked uksed, plaanid ja mõned ehisdetailid, millega saab ka uuel näitusel lähemalt tutvuda.
[1] Nüüd Kreutzwaldi tänav.
[2] Nüüd Katariina allee.