Põhikooli 1. aste

Räägime muutustest looduses seoses sügise saabumisega. Tutvume erinevate köögiviljadega ja puuviljadega, saame teada kui kasulikud nad meie tervisele on.

Räägime ussimaarjapäeva uskumustest. Mida tohtis sel päeval teha, mida mitte. Tutvume Eestis elavate madudega ja saame teada, kes neist on mürgine.

Tutvume taluloomadega. Püüame loomalapse emaga kokku viia ja vaatame, kas teame, kuidas neid kutsutakse.

Pesupesemine oli vanasti üks raskemaid töid, mida naised pidid tegema. Kuna see võttis mitu päeva aega ja see oli nii raske, siis pesti pesu ainult paar korda aastas – kevadel ja sügisel. Programmis tutvumegi, kuidas pesemine toimus, mida kasutati pesupulbri asemel, kuidas riided sirgeks saadi. Proovime näiliselt pesu pesta. Meisterdame ja mängime.

Tutvume toidupüramiidiga ja nisu, odra, kaera ja rukkiga. Proovime ära arvata, mis teraviljast on tehtud näiteks makaronid, kali, sai, leib.

Eestis tähistatakse kaisukarupäeva 27. oktoobril. Ameerikas on lausa neli korda aastas kaisukarupäev. Räägime, millal hakati esimesi mängukarusid tegema Ameerikas ja Saksamaal. Tutvume kaisukaru nime saamise looga. Räägime ka kuulsatest mängukarudest – Karupoeg Puhhist ja Paddingtonist. Mängime ja meisterdame.

Räägime hingedeaja kommetest nii Eestis kui ka teiste rahvaste juures (nt Mehhiko surnutepäevast).

Tutvume mardipäeva kommetega. Mängime läbi mardiõhtu.

Tutvume kadripäeva kommetega.

Vanasti ei kantud kindaid ainult külma eest kaitsmiseks. Igal kindapaaril oli oma kindel ülesanne. Tutvume kinnaste kandmise traditsioonidega, erinevate kindakirjadega ja nende nimetustega. Vaatame muuseumikogus olevaid kindaid, katsume lambavilla ja proovime kraasimist. Mängime ja meisterdame.

Keskajal oli apteek väga populaarne koht, kust sai peale rohtude osta igasuguseid põnevaid asju.

Vaatame, kuidas meie esivanemad jõule ja uut aastat vastu võtsid.

Vaatame, millised loomad talveund magavad, kus on nende urud. Tutvume metsloomadega, kes talvel ärkvel on.

Muuseumis on palju erinevaid kaale. Tutvume nendega ja vaatame, mida erinevate kaaludega kaaluti. Proovime ka ise asju kaaluda. Teeme tutvust vanaaegsete mõõtühikutega (jard, vaks, süld, küünar), proovime ka nendes mõõta.

Meie esivanemate jaoks on mets olnud alati väga tähtis paik. Seal olid pühad hiied, kus käidi tänamas maajumalaid. Programmis tutvume erinevate puuliikidega, proovime ära arvata puutüvesid ja lehti. Saame teada, mis puust vanasti erinevaid tööriistu tehti. Vaatame muuseumis olevaid puuesemeid, mängime ja meisterdame.

Tutvume küünlapäeva kommetega. Räägime, kuidas vanasti küünlaid tehti ja millest.

Räägime vastlapäeva kommetest, ennustame luude abil.

Tutvume Eesti sümbolitega. Räägime, miks on Eesti lipp just sinimustvalge.

Räägime kevade saabumise märkidest.

Tutvume inimese 5 meelega. Teeme katsetusi, kus paneme proovile erinevad meeled.

Räägime lihavõtete kombestikust, peseme nägusid kasemahlaga.

Tutvume mesilaste eluringiga. Räägime, kes seal tarus kõik koos elavad.

Jüripäevast mihklipäevani on talus elu väga kiire, see on õuetööde aeg. Räägime, mis tööd pidid selle ajaga tehtud saama.

Saame teada, millal tekkis elu Tamula järve äärde. Milliseid töid siis inimesed tegid, mida sõid, seljas kandsid.

Volbriöö on maagiline, siis lendavad ringi nõiad. Selles programmis saame kõik olla väikesed nõiad. Segame kokku nõiajoogi, tutvume taimetarkustega, uhmerdame, lausume loitse. Proovime luuasõitu ja luuaviset. Meisterdame ja mängime.

Suvistepüha oli lühike hingetõmbeaeg sulastele ja karjastele enne rasket heinatööd. Räägime, millised huvitavad kombed selle päeva juurde käisid, kuidas tube kaunistati, mida söödi, mida noored tegid. Mängime ja meisterdame.

Loeme „Meie isa” palvet ja Jakobsoni lugemiseraamatut. Rehkendame puupulkadel.

Inimene on teinud loodusele palju kahju.

Tuletame meelde soojad ja külmad värvid. Tutvume 3 põhivärviga ja segame neid, et värvivalikut suurendada. Arutame, kuidas värvid inimeste meeleolu mõjutavad, milliseid tundeid tekitavad. Mängime ja maalime molbertil.